Siin loos on ära märgitud arstidele toetust avaldanud organisatsioonide liikmeskond, et jõuda võimalikult lähedale toetust avaldanute hulgale. Tasub aga meeles pidada, et kõik ühingu liikmed ei pruugi nõudmisi pooldada, ning teisalt kuulub ametiühingutesse suhteliselt vähe inimesi, nii et arstide toetajaskond ühingutes võib ka hulga suurem olla.

Arvestusest on välja jäetud õpetajate liidu ja päästeala töötajate ametiühingu liikmete arv, kuna pole selge, kui palju neist on ka teistes ühingutes. Teada pole  Narva energeetikute ametiühingu liikmete täpne arv. Mingil määral on niisiis toetust avaldanud ühingute liikmete nimekiri pikem kui 16 645, mille hulgas on kõik ülejäänud siin loos nimetatud.
Liikmeid toetust avaldanud ühingutes
EHL 8700

TALO 3000

ROTAL 2300

ERAÜ 1500

EPS 800

EPN 138

EASR 123

EASS 84


Kokku 16 645

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimees Sven Rondik ütles Delfile, et liit teeb toetajate arvu kohta ülevaate pärast streigi lõppu, kuid liikmeid on õpetajate, kasvatajate ja haridusala töötajate näol 1. jaanuari seisuga 8700. Munitsipaalkoolide 14 000 õpetajatest on ametiühingu liikmed 62–63 protsenti.

„Me oleme avalduse teinud ja maakondade ja linnade liitude usaldusisikute poole pöördunud üleskutsega toetada. Leppisime kokku, et kuna arstid ja õed miitinguid ei korralda ja me neis osaleda ei saa, siis saame toetada neid omapoolsete toetuskirjade ja koosolekutega. Kui streik läbi on, siis teeme koondi ja vaatame, kui palju toetajaid oli,“ kõneles Rondik.

Teemat arutatakse ka koolitundides

Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov rääkis Delfile, et arste toetavat üleskutset on levitatud ka aineliitudele, kes otseselt õpetajate liitu ei kuulu. „Me kutsusime üles kõiki õpetajaid, kes tahavad olla päevakajaliste sündmuste kajastajad ja seda arutada oma klassiruumis,“ selgitas Timakov.

Naise sõnul on üleskutse peamine eesmärk, et erinevate ainete õpetajad teemat õpilastega klassiruumis käsitleksid, et huvi jõuaks nii läbi õpilaste ka kodudesse ning lapsed selle teema kohta ka kodus küsiksid ja seda vanematega arutaksid.

„Ma tean, et matemaatikas on tehtud rohkem tabelanalüüse ja võrdlusi numbritega ja ühiskonnaõpetuses, ajaloos, võõrkeeles ja eesti keeles on seda teemat võimalik paremini arutada,“ märkis Timakov.

Arstide streiki suhtuvad mõistvalt ka patsiendid ning toetust on avaldanud patsientide nõukoda (EPN), kus on liikmeid 138. „Toetusavaldusi on tulnud enamikus küll telefoni ja verbaalse suhtlemise kaudu kümneid, kuid konkreetset arvet ei ole nende üle pidanud,“ lisas nõukogu juhatuse liige Kaido Kolk.

Perearstid toetavad üksmeelselt

Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötjate kutseliidu streigi eesmärke toetavad ka Eesti arstid Rootsis. Seltsi kuulub 123 liiget, kellest kolmandik on Rootsi tööle asunud viimase kümne aasta jooksul. Toetust on avaldanud ka Eesti arstid Soomes, sellel seltsil on 84 liiget.

Eesti perearstide selts avaldab arstide liidu nõudmistele toetust aktsiooniga, mille ajal töötatakse vaid nii palju, kui haigekassa on vastuvõtutunde tellinud. Perearstid võtavad patsiente arstide streigi ajal vastu neli ja pereõed kolm tundi. Perearstide seltsis on sekretär Lilli Grossi kinnitusel umbes 800 liiget.

Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik ütles Delfile, et 20. septembril toimus perearstide üldkogu, kus streigi toetamise teemat arutati. „Seal ei olnud kohal kõiki perearste, aga seal oli suur osa keskuste esindajaid,“ rääkis Talvik, kelle sõnul olid eranditult kõik osavõtnud arstide toetamise poolt. „Üldkogul, mis on meie kõige kõrgem organ – mitte ühtegi kätt ei tõusnud, kui oli küsimus, et äkki üldse ei toetaks. Kõik 100-protsendiliselt – sellist üksmeelsust ju alati ei näe.“

Laua taha tulnuks varem koguneda

Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) ja Eesti kultuuritöötajate ametiliidu juhatuse esimees Ago Tuuling ütles Delfile, et TALO liikmeskond on umbes 3000 inimest. Nende seas on kultuuritöötajad, teatritöötajad, insenerid, muusika- ja kunstikoolide töötajad, treenerid, tele ja raadio esindajad, osa pressitööga seotuist, meditsiinist radioloogid, maateenistujad ja maksu- ning tolliameti töötajad.

„Tegemist on eelkõige kõrgharidusega, kõrgkvalifitseeritud kompetentsete spetsialistidega. Paljudel, eriti omavalitsuste haldusalluvuses olevate kultuuri-, spordi- ja huviharidusetöötajatel, on töötasu [aga] vaevalt 600 euro piires,“ ütles Tuuling ning lisas, et sellest hoolimata toetatakse kõigi ameti- ja kutseliitude taotlusi õiglase, motiveeriva, haridust ja oskusi väärtustava töötasu nõudmistes.

Tuulingu sõnul tundub talle, et meditsiinitöötajate streik oleks olnud olemata, kui süsteemi toimimise eest vastutavad osapooled – arstide liit, õdede ja hooldustöötajate esindusorganisatsioonid, haiglate liit, haigekassa juht ja sotsiaalminister Hanno Pevkur – oleks õigel ajal koos laua taha kogunenud ning soovinud heauskselt parimas võimalikus lahenduses kokku leppida.

Raudteelased kaaluvad veel toetusstreiki

Raudteelaste ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul on nende ühingus 1500 liiget. „Hetkel on seis, et osaleme pikettidel ja miitingutel. Toetusstreigist on asi natukene kaugel, kuid kindlasti ei ole see päevakorrast maha võetud. Lihtsalt siin on veel mõned läbirääkimised ja kokkusaamised,“ selgitas Tšubarov.

Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi ütles Delfile, et ROTAL-is on umbes 2300 liiget ja nende hulgas ka Eesti päästeala töötajate ametiühing, kes on oma toetusest samuti eraldi teada andnud.

Päästeala töötajate ametiühingu Põhja regiooni peausaldusisik Ivo Paulus ütles Delfile, et ametiühingus on üle 600 liikme ning 300 kuulub veel ROTAL-isse. „Protsent ametiühingus on hea – üle poole päästjatest,“ lausus Paulus.

Narva energeetikud valmis rahaliselt toetama

Arstidele on toetust avaldanud ka Narva energeetikute ametiühing, mis on avaldanud ka valmisolekut arste vajadusel rahaliselt toetada, kui streik väga kulukaks peaks muutuma.

Arstide nõudmisi toetab ka Eesti õdede liit, mille liikmed alustasid esmaspäevast aktsiooni, kandes tööriietel rinnamärki üleskutsega „Väärikat palka!“. Tallinnas ja Tartus piketeerisid arstide toetuseks ja oma palgatõusu nimel kiirabiautojuhid, keda on Eestis ligi 500.