Vaidlusi tekitanud seaduseparagrahv kõlaks muudetud kujul järgmiselt:
"Üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel juhul, kui eriarstiabi osutatakse seoses traumaga, tuberkuloosiga, silmahaigusega, naha- või suguhaigusega või juhul, kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema tervislikust seisundist tulenevalt eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile."

Seega jääb kroonilist haigust põdevale patsiendile ka edaspidi võimalus käia ilma perearsti saatekirjata haigekassa raha eest eriarsti juures oma seisundit kontrollimas ja vajadusel ravi korrigeerimas, selgitas Delfile arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Seda juhul, kui eriarst peab seda vajalikuks ja ta ise haige tagasi kutsub. Seadusemuudatuse seletuskirja järgi hõlmab see ka olukorda, kui patsient vajab ravimeid, mille saab soodustusega välja kirjutada ainult eriarst.

Samuti peaks seaduse sõnastus võimaldama jätkata praegust levinud tava, et perearst annab saatekirja aastaks ja patsient on oma tõvega eriarsti jälgimisel. "Niisiis pole muudatused kuigi suured ega muuda oluliselt patsientide ligipääsu eriarstiabile," kinnitas Rehemaa.

Ohud peituvad rehemaa sõnul aga seaduse tõlgendamises ja selle rakendamises. Näiteks võib probleem tekkida siis, kui patsient unustab saatekirja koju või perearst pole mingil põhjusel elektroonset saatekirja teinud. "Kui nüüd eriarst haige siiski vastu võtab, siis võib haigekassa haigla esitatud arve tasumisest keelduda. See võib olla ka haiglate liidu hirmude üks põhjus. Niisugused olukorrad peaksid olema täpsemalt reguleeritud ja lahendatud, sest inimlikke eksitusi ikka juhtub ja eriarste ega haiglaid ei tohiks karistada selliste patsientide ravimise eest, keda perearst põhimõtteliselt soovib konsultatsioonile saata," tuleks arstide liidu esindaja sõnul eelnõu sõnastust täpsustada.