„Haigekassa eelarve muudatused olid juba tehtud muudatuste seisu fikseerimine, mis tähendab, et tänavu enam haiglate lepinguid vähendama ei hakata. Seetõttu midagi väga katastroofilist juhtuma ei hakka, mis järgmise aastal saab, on järgmise aasta eelarve teema,“ rääkis Rehemaa Delfile.

„Patsientidel on niigi raske seoses sellega, et lepingumahte vähendati ja arstiabi kättesaadavus vähenes. Sellega ei ole rahul ei patsiendid ega arstid, kes ei saa patsiente ravida nii nagu nad tahaksid, kuna rahalised piirangud on ees,“ lausus Rehemaa, lisades, et pikad ravijärjekorrad on kahetsusväärsed.

Rehemaa sõnul on olukord äärmiselt kurb ning tervishoidu oleks kindlasti raha juurde vaja, seda enam, et haigekassa järgmise aasta eelarve on veel tegemata ja lepingud sõlmimata. „Ega see prognoos väga roosiline praegu ei ole, kui just midagi põhimõttelist tervishoiu rahastamises ei muudeta. Siis on oodata kättesaadavuse edasist vähenemist,“ oli peasekretär murelik.

Tervishoiu rahastamiseks tuleks leida lisaraha, kuna 13 protsendist sotsiaalmaksust olukorras kus tööhõive järjest väheneb ja maksu järjest vähem laekub, ei jagu. „See süsteem töötab headel aegadel,“ ütles Rehemaa ning arvas, et kui kogutud reserve saaks praegu kasutada nii nagu nende reservide algne mõte oligi, siis oleks patsientide elu kindlasti lihtsam. „Paraku ei taheta seda lubada.“