"Peame väga oluliseks patsiendikindlustuse seaduse vastuvõtmist ja koos sellega ravivigade ja ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist," rõhutas EAL-i president Jaan Sütt peaminister Jüri Ratasele, sotsiaalminister Tanel Kiigele ja rahandusminister Martin Helmele saadetud pöördumises.

"Patsiendikindlustuse seadus tagab ravivigade korral kahju kannatanud patsientidele õiglase hüvitise ilma keerulise ja aeganõudva kohtumenetluseta, põhjendas Sütt.

Veelgi tähtsam on aga Süti sõnul pikemas perspektiivis avalduv positiivne mõju arstiabi kvaliteedile, millest võidavad kõik patsiendid ja kogu tervishoiusüsteem. "Uus süsteem võimaldaks mittesoovitud ravitulemusi ühtsetel alustel käsitleda, põhjuseid analüüsida ja neid edaspidi vältida ning sellega parandada ravikvaliteeti," selgitas ta.

Valminud seaduseelnõus lähtutakse põhimõttest, et süüdlasi ei karistata tahtmatute eksimuste korral, kui neist on vabatahtlikult teatatud. "See motiveerib tervishoiutöötajaid ja tagab vigade registri käivitumise," sõnas Sütt.

EAL-i hinnangul edendab patsiendikindlustuse seadus arstiabi kvaliteeti ja patsientide õigusi. "Peame väga oluliseks, et valitsus toetaks seaduseelnõu ja leiaks võimaluse selle rakendumiseks vajalike kulude eraldamiseks riigieelarvest, nii et kvaliteeti parandavad meetmed ei halvendaks arstiabi kättesaadavust," sõnas Sütt.

Euroopa Liidu riikidele tuleb patsientide vaba liikumise direktiivi järgi kehtestada kaebuste esitamise kord ja mehhanismid, mille abil patsiendid saavad taotleda kompensatsiooni osutatud tervishoiuteenuste tõttu tekkinud kahju eest. Eestis niisugust süsteemi pole ning patsiendil tuleb hüvitise saamiseks pöörduda kohtusse, ka tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustus on vabatahtlik. Patsiendikindlustuse seadus aitaks seda lünka täita.

Seaduse väljatöötamisse on olnud kaasatud patsientide, tervishoiutöötajate ja raviasutuste esindajad.