Arstid tahavad haigekassa kinni panna

Arstide liidu järgmise presidendi Andres Korgi sõnul pooldab enamik Eesti arstidest haigekassa tegevuse lõpetamist, sest süsteem on oma aja ära elanud.

“Süsteem, millega keegi rahul ei ole, vajab muutmist,” ütles Eesti Päevalehele Pelgulinna haigla ravijuht ja Eesti Arstide Liidu järgmine president Andres Kork.

“Võimalik, et haigekassat oli ravikindlustussüsteemi rajamisel vaja. Nagu tellingud maja remontimisel toetavad ehitamisel, aga hiljem hakkavad maja välimust rikkuma,” võrdles Kork.

Süsteemi puudulikkus seisneb Korgi hinnangul paari ametniku ainuotsustusõiguses, samuti arstidele bürokraatiakohustuse tekitamises. “Umbes viiendik arsti tööajast kulub haigekassa dokumente täites,” nentis ta, “see põhjustab ravijärjekordade pikenemist.”

Praegune arstide liidu president Andres Lehtmets kinnitas diskussiooni vajalikkust. “Viimase aja seadusandlus on haigekassa mõjuvõimu suurendanud, seetõttu peame paratamatult samas suunas edasi minema,” lausus ta. “Iseasi, kas kümne aasta pärast on haigekassat sellisel kujul vaja.”

Lehtmets ei teinud etteheiteid mitte haigekassa juhatusele, vaid eri huvide esindamiseks moodustatud nõukogule. “Just nende ülesanne oleks eri pooltega diskuteerida, praegu seda tehtud pole.” Tema hinnangul on kummaline ka see, et pärast aastapikkust vaidlemist pole haigekassa leidnud endale nõukogu viieteistkümnendat liiget, ehkki see on ette nähtud.

Mustamäe haigla neurokirurgia osakonna juhataja Andres Ellamaa ütles, et haigekassa on küll mõne aasta jooksul tublisti töötanud, kuid peaks kindlustusasutusena valikuid tegema, mitte püüdma meeleheitlikult väikese raha eest kõike pakkuda.

“Nende asi on öelda: härrased, meil ei ole kõige jaoks raha. Haigekassa nõukogu tuleb tööle panna. Selles peaks olema inimesed, kes teaksid nii meditsiinist kui ka makromajandusest. Praegusest neljateistkümnest on niisuguseid ehk kolm,” ütles ta.

Ellamaa lisas, et oluliselt aitaks osapooli rahuldavate lahenduste leidmisele kaasa arstide koja taastamine. Praegusel arstide liidul pole seadusandlikku võimu.

Onkoloogiakeskuse peaarsti Indrek Oro hinnangul oleks haigekassasüsteemi lammutamine mõtlematu tegu. Ta ei hinnanud ka haigekassa ülapidamiskulusid liiga suureks.

Andres Korgi sõnul oleks raha jaotamisel alternatiiviks samasugune süsteem nagu perearstide puhul rakendatav pearaha. “Eriarstidele raha jaotamist peaks kontrollima kohalik omavalitsus,” ütles ta. “Oleks euroopalik, et maksumaksjatel oleks selge ülevaade, kus nende raha kasutatakse. Samuti tooks see kaasa kindla kohustuse anda eriarstiabi teatud piirkonna või nimekirja abivajajatele ja teeks mittevajalikuks arvete esitamise haigekassale.”

Haigekassa juhatuse liikme Toomas Palu sõnul on Eestis poliitiliselt otsustatud solidaarsuskindlustuse kasuks ja seda otsust ei saa haigekassa muuta. “Peame kindlustatule hüvitise tagama. Teine küsimus on, kui hästi või halvasti me töötame,” rääkis ta.

Palu sõnul kulus mullu haigekassa ülapidamiseks 86 miljonit krooni, mis on alla kahe protsendi riigilt raviteenuste jaoks eraldatust. ” Mõned funktsioonid on seadus meile lisanud. Ei kujuta ette, et neid ilma rahata täide saaks saata,” selgitas ta.

Palu väitel tõestab arstiabi head kättesaadavust hiljutine EMOR-i uuring, kus seda kritiseerisid peamiselt need inimesed, kes aasta jooksul arsti juures ei käinud. Ta tõdes, et nii patsientide kui ka arstide teavitamisel on haigekassal lai tööpõld.

Palu ütles, et arstide pahameel on mõneti arusaadav. “Pinged meditsiinis on määratud üldise rahahulgaga ja see oluliselt muutuda ei saa, “lausus ta. “Arste seob Hippokratese vanne, nad seisavad patsiendiga silmitsi. Meie oma töös seisame silmitsi 1,3 miljoni ravikindlustatuga korraga. Osa tahab ravimeid, osa tahab puusaproteese.”