Arstid: liiga järsk vetteminek seab inimese surmaohtu
Uppumiste põhjused väikestes tiikides ja kraavides on vee temperatuuri erinevused, pinna peal on vesi soojem ning sügavamates kihtides külmem. Ülekuumenenud kehaga järsku vette hüpates tekib temperatuuri languse mõjul veresoonte järsk ahenemine ning südame verevarustus võib häiruda, tekkida võib äge südamepuudulikkus või eluohtlik rütmihäire.
Teine suurem oht on krampide teke lihastes, eelkõige säärelihases, inimene ehmatab ära ning ei oska midagi ette võtta. Sügavamale vette hüpanuna laseb ta kopsudes oleva õhu välja ning kuna jalad ei tööta korralikult, inimene ei suuda ujuda vee pinnale, siis tekib õhupuudus ning teadvuse kaotus.
Väikesed lapsed võivad kaotada teadvuse ja ära lämbuda juba mõne sekundiga. Täiskasvanud, kes hindavad oma võimed üle, saavad krambid tavaliselt järve keskel ning kuna kramp on tugev, ootamatu ja väga valus, siis tekib paanika ning inimene vajub vee alla.
Kolmas suur oht on takerdumine vee põhjas olevatesse taimedesse, mistõttu jalad jäävad neisse kinni ning õhk kopsudes lõpeb otsa, inimene lämbub ära.
Eesti Tervise Fond soovitab minna vette rahulikult, aeglaselt harjuda vee temperatuuri erinevustega ning mitte sattuda paanikasse jalakrampide korral. Vee all ei tohiks õhku kopsudest välja lasta, vaid teha seda alles siis, kui on võimalus uueks sisse hingamiseks. Ülekuumenenud keha tuleks enne madalas (põlve kõrguses) vees maha jahutada ning alles siis minna ujuma. Pommhüppeid vette ei tohi kindlasti teha ülekuumenenud kehaga ja väikesed lapsed. Ohtlik on ka õhkmadratsilt ülekuumenenud kehaga vette sukeldumine.
Eesti Tervise Fondi poolt algatatud ideekonkursile „ Kuidas vältida uppumissurmasid?“ saab avaldada ettepanekuid aadressidel
Eesti Tervise Fondi ideekonkursi aadress http://ehf.ee/minuideed.php
www.arst.ee aadress ideede jaoks https://www.arst.ee/et/uppumissurmad
