Terviseameti andmetel diagnoosisid arstid pidalitõve detsembris ühel inimesel Tartumaal, vahendab BNS.

Enne 2011. aastat diagnoosisid arstid viimati pidalitõve 2002. aastal, siis nakatus leeprasse meremees, kes sai haiguse tõenäoliselt Aafrikast.

Leepra ehk pidalitõbi on närve ja nahka kahjustav nakkushaigus, mis tekitab kroonilisi haavandeid ja nahatundetust ning võib lõppeda jäsemete kaotusega. Leepra peiteaeg võib ulatuda kuni 40 aastani.

Eesti viimane leeprahaigete varjupaik Raplamaal Kuudal suleti 1977. aastal. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul asutati Eestis viis pidalitõbiste varjupaika. Tänapäeval leeprahaigeid ühiskonnast ei eraldata, neid saab kodus ravida ning seda korraldavad kohalikud nahaarstid.

1970. aastal oli Eestis 59 leeprahaiget, 1980. aastal 36 ja 1990. aastal 26. Enne 2002. aastat registreeriti Eestis viimased leeprajuhud aastatel 1994 ja 1995. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel on maailmas miljoneid leeprahaigeid.