“Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse rahastamispoliitikas prioriteet,” kirjutasid arstid oma pöördumise

Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.

Kõige põletavamaks probleemiks peavad meedikud  ravijärjekordade liigset pikkust. “Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi,” kirjutasid meedikud, et kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes.

Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires, leiavad meedikud.