Arturiga samaaegselt basseinis viibinud abielupaar märkas madalas vees massaažikose all selg ülespoole hulpivat meest, kuid nad arvasid, et ta hoiab hinge kinni, kirjutab
.

Kui nad paarkümmend minutit hiljem saunast naasid, lebas mees kose all ikka samas asendis. Lähedal oli äsja lõppenud vesiaeroobika trenn, kokku viibis basseinis 12 inimest.

Uppunu avastanud naine teatas juhtunust instruktor Triinu Lepikule, kes helistas kõigepealt spaa valveõele ja teavitas siis administraatorit. Politsei hinnangul kulus päästetööde ettevalmistamiseks umbes minut.

Administraator Marion Varik jõudis mehe juurde esimesena ja alustas suust-suhu hingamist, samal ajal tegi instruktor Arturile südamemassaaži. Kiirabi saabudes polnud enam midagi teha.

Arturi traagiline lugu algas juba viis päeva enne uppumist, kui mees Viimsis oma krundil minestas. Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst oletas, et patsiendil võis olla epileptiline hoog.

Artur saadeti paari tunni pärast kiirabist koju ning ta suundus viie päeva pärast saatekirjaga dr Ande Lindmäe juurde epilepsiat uurima.

Samas oli Lindmäe käsutuses Arturi haigekaart, milles märgiti südameaegluseks kutsutavat nähtust. Artur sai muude saatekirjade hulgas aja südamearsti juurde — nelja kuu pärast. Mõni tund hiljem ta suri.

Kohtuarst Anu Adams hindas lahkamisel, et mehel polnud tõsist terviseriket, kuid tõenäoliselt oli Arturil südame rütmihäire.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla lubas uurida ja analüüsida haigusjuhtumiga seonduvat.