Tavalise lõikuse puhul tehakse rindkereõõne avamiseks lõige läbi rinnaku ja sellest jääb suur arm. Hiljem suletakse rinnakuluu klambritega.
“Kahju on noorte naiste välimust rikkuda,” ütles Hermlin.
Uue meetodi puhul on kosmeetilisest efektist olulisem, et patsient võib kas või samal päeval koju minna. Ka ei rakendata kunstlikku vereringet, mille puhul süda seisatakse ning hiljem käivitatakse taas. Samuti kestab uus protseduur vaid tunni, seevastu kunstliku vereringega lõikus kaks tundi.
Üks neljast patsiendist, 13-aastane neiu kinnitas, et ei tunne mingit valu ega ka seda, et tal on nüüd südames paarisentimeetrise läbimõõduga sulgur.
“Üldse ei saa aru, et teistmoodi oleks,” ütles neiu. Temale tehti protseduur lausa ilma narkoosita, ainult sondi sisenemise kohta reiel tuimastades.
Looteeas on südame kodade vahel ühendus, mis kohe pärast sündi sulgub. Kümmekonnal lapsel Eestis — umbes üks laps 1000 sünni kohta — jääb ava aga lahti. See pole raske südamerike, kuid siiski on selline patsient kogu aeg kerges südamepuudulikkuses: ta on vastuvõtlikum nina-neelunakkustele ja on füüsiliselt nõrgem. Täiskasvanueas võib südamepuudulikkus süveneda.
Uudse meetodi abil viiakse patsiendi reieveeni kateeter ja liigutakse sellega südamesse. Kateeter, mille sees on ava sulgev metallvõrk, liigub läbi kodade vaheseina, siis avab arst vihmavarju meenutava sulguri. Kui söögitorusse viidud ultraheliandur näitab, et sulgur on õiges kohas, avab arst sulguri teise poole.
Nitinoolist ehk niklit ja titaani sisaldavast sulamist valmistatud mäluga avasulgur on nagu neet, mis suleb kodadevahelise ava nii ühelt kui teiselt poolt.
Hermlin tunnistas, et maailma praktikas on olnud üksikuid tüsistusjuhtumeid, kuid enamasti saab noor inimene täiesti terveks, unustab defekti ja on igati töövõimeline.
