Arst leetrivaktsiini kohta käivatest müütidest: olukord on murettekitav

Sel aastal on Eestis leetritesse nakatanud juba neli täiskasvanut, lisaks nakatusid viirusesse möödunud aasta lõpus Taisse reisinud vaktsineerimata ema ja laps. Olukord on murettekitav ning olukorda ei paranda leetrivaktsiini kohta käivate müütide vohamine, kirjutab sotsiaalmeedias Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst-resident Kristel Liis Põdder.

Esimene müüt: ohutu lastehaigus

Üks enimlevinud müüte väidab, et leetrid on ohtu lastehaigus. „Sageli võib kohata inimesi, kes ütlevad, et nemad on ju lapsena leetreid põdenud ja ometigi elus – seega ei saa ju olla tegemist ohtliku haigusega. Samamoodi võiks autoõnnetuse üle elanud inimene väita, et autoõnnetused pole ju ohtlikud,” ütles Põdder.

Ta lisas, et ellujääjatel on küll võimalus oma kogemust jagada, kuid neil puudub tervikpilt. „Leetritesse surnud lapsed pole enam meiega, et oma lugu jagada. Küll aga räägivad nende lugusid igapäevaselt meditsiinitöötajad üle maailma, ja paljud teisedki,” rääkis Põdder ja tõi näiteks inglise lastekirjaniku Roald Dahli, kelle tütar suri leetritest põhjustatud ajupõletikku aasta enne leetrivaktsiini kasutusele võtmist.

Leetrivaktsiin võeti kasutusse 1963. aastal. Enne seda Maailma Terviseorganisatsioon (WTO) andmetel igal aastal leetritesse 2,6 miljonit inimest. 2017. aastal nõudsid leetrid 110 000 inimese elu. Enamik surnutest olid alla viieaastased lapsed.

Ka praegu möllab Euroopas ohtlik leetriepiteemia: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 1. detsembrist 2017 kuni 30. novembrini 2018 Euroopa Majanduspiirkonnas (28 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks Island, Norra ja Liechtenstein – K. R.) 12 790 leetrijuhtumit. 35 juhul inimene suri. See tähendab, et tuhande haige kohta suri 2,7 inimest. „See on hirmutavalt suur number – eriti kui võtta arvesse, et need surmad oleksid olnud ennetatavad,” sõnas Põdder.

Teine müüt: vaktsineeritute seas rohkem haigeid

Teise populaarse müüdina nimetab Põdder väidet, et leetrite vastu vaktsineeritud inimeste seas on rohkem haigusesse nakatanuid. „Juba puhtteaduslikult on see võimatu, kuid lisaks väidab ka statistika vastupidist.”, ütles ta.

Näiteks on eelpool mainitud Euroopa epideemia puhul teada, et 80 protsenti haigestunutest olid täielikult vaktsineerimata. Ühe doosiga vaktsineerituid oli 11 protsenti ning vähemalt kahe doosiga seitse protsenti. Kahe protsendi puhul polnud dooside arv teada.

Teise näitena tõi Põdder hetkel USA Washingtoni osariigi Clarki maakonda laastavast leetripuhangust. Aasta algusest on seal registreeritud 53 leetrijuhtumit: nakatujate seas on 46 vaktsineerimata inimest, kuue puhul pole vaktsineerimisstaatus teada ning vaid üht haiget on leetrite vastu vaktsineeritud.

„Vaatamata sellele, et vaktsineerimata inimesi on oluliselt vähem kui vaktsineeritud inimesi ning nad justkui "peituks" ülejäänud ühiskonna karjaimmuunsuse varju, suudab äärmiselt nakkusohtlik leetriviirus nad siiski populatsioonist üles leida ja nakatada,” sõnas Põdder.

Kolmas müüt: leetreid põhjustab vaktsiinis sisalduv viiruseid

Internetis levib kulutulena väide nagu põhjustaks leetreid vaktsiinis leiduv nõrgestatud viirus. Vaktsineerimisvastased väidavad, et vaktsineeritud inimesed on nakkusohtlikud, kuid see ei ole tõsi. „Leetriviiruseid ning nende tüüpe on võimalik laboriuuringutega kindlaks teha ning mitte kunagi pole leitud, et vaktsiinis sisalduv nõrgestatud leetriviirus oleks nakanud inimeselt inimesele,” ütles Põdder.

Neljas müüt: vaktsiin on ohtlik ja kahjustab tervist

Üks populaarsemaid müüte leetrivaktsiini kohta on, et see on ohtlik ning kahjustab tervist. Põdder rõhutab, et otsuste tegemisel tuleb lähtuda usaldusväärsetest uuringutest. „Usaldusväärne uuring ei ole kellegi blogipostitus, refereeritud „artikkel“ portaalis Natural News või Telegram, suvaline internetiküsitlus, usaldusväärne teaduslik uuring ei ole ka naabrinaise tädipoja isiklik kogemus ja lugu,” rõhutas ta.

Põdder selgitas, et vaktsiinide potentsiaalsete kõrvaltoimete uurimine on väga vajalik ning seda on korduvalt suurte populatsioonide peal tehtud. Printsiip on lihtne.: vaktsiini kõrvaltoime uurimiseks on vaja kahte gruppi uuritavaid, näiteks 200 000 vaktsineeritud inimest ja 200 000 vaktsiini mitte saanud inimest.

„Kui vaktsiin põhjustaks mingit teatud kõrvaltoimet või haigust, peaks selle esinemissagedus vaktsineeritud inimeste grupis suurem olema. Nii ongi nt kindlaks tehtud, et leetrivaktsiin ei põhjusta autismi,” ütles Põdder ja lisas, et autismi esinemissagedus on mõlemas grupis ühesugune.

Viies müüt: vaktsiini on ravimifirmade suurim rahaallikas.

Vaktsineerimisvastased väidavad sageli, et vaktsiinide müümine toob ravimfirmadele meeletuid kasumeid. Samas ei räägita sellest, et veelgi suuremat kasumit teenivad ravimi- ja meditsiinifirmad leetritesse haigestunud laste ravimisest, sõnas Põdder, kes lisas, et maksavad nii haiglakoht, personali töötunnid, ravimid ja seadmed, mida raskelt haige laps vajab ning töö, mida tervishoiutöötajad teevad epideemia ärahoidmiseks ja piiramiseks.

Põdder viitas USA leetripuhangute majandusliku koormuse uuringule, millest selgus, et üks haigusjuhtum läks tervishoiuasutustele maksma umbes 37 000 dollarit. Samas maksaks lapse vaktsineerimine leetrite vastu hinnanguliselt ühe dollari.

Mis on leetrid?

Leetrid on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt piisknakkusena (nt köhides ja aevastades), kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega. Viirus püsib õhus ja pindadel aktiivse ja nakkusohtlikuna kuni kaks tundi. „See tähendab, et kui nakatunud inimene on siseruumis – näiteks perearstikeskuse ootekoridoris – korra köhatanud ja seejärel lahkunud, püsib kogu ruum veel mitu tundi nakkusohtlikuna,” selgitas Põdder.

Leetrite peiteperiood on kümme kuni 12 päeva. Kuna esmased sümptomid ei ole spetsifiilised ja meenutavad tavalist külmetust, siis ei pruugi leetrihaige arugi saada, kuivõrd ohtlikku haigusesse ta tegelikult nakatunud on.

Leetritele tüüpiline lööve tekib alles mitu päeva pärast esmaste haigussümptomite avaldumist, kuid haige ise on nakkusohtlik juba neljandal päeva enne lööbe tekkimist. „Seega pole ebatavaline situatsioon, kus leetritesse nakatunud haige põeb esimestel päevadel vaid kerget nohu ning palavikku ja sõidab liinibussiga ühest linna otsast teise – nakatades potentsiaalselt terve bussitäie inimesi,” rääkis Põdder.

Leetritel on ka muid tõsiseid tüsistusi – näiteks kopsupõletik, ajupõletik, nägemis- ja kuulmiskaotus. Ajupõletik ei pruugi alati viia surmani, kuid võib jätta lapse voodihaigeks või lõppeda tõsise intellektikahjustusega.

Põdder lisas, et arste tuleb vaktsiinide taamal usaldada, sest nad seisavad laste ja täiskasvanute tervise ja heaolu eest.