Arrak: USA võlakriis Eestile mõju ei avalda
Arraku sõnul ei ole Ameerika situatsioon kõige hullem ning on suhteliselt unikaalne. "Nende 2010. aasta avaliku sektori võlg on 58,9 protsenti SKT-st, mis jääb allapoole Maastrichti 60-protsendilist kriteeriumit. Eurooplaste kriteeriumi järgi on nende võla tase lubatava piiri lähedal," ütles Arrak Delfile ja tõi võrdluseks, et Kreekal on riigivõlg 144 protsenti ja Itaalial 120 protsenti SKT-st.
Arraku sõnul käib praegu USA kongressis tuline arutelu, kas tõsta enda jaoks kehtestatud limiiti. "Äkki siis tõstavadki seda limiiti, lubavad endale näiteks 65 protsenti, valitsus emiteerib uusi võlakirju, keskpank ostab neid ja trükib juurde uusi dollareid." See, aga tekitaks Arraku sõnul loomulikult ka inflatsiooni.
Arrak ütles, et USA on unikaalses situatsioon ka seetõttu, et niikaua, kuni dollar on maailmaraha, ei ole USA majanduse kollapsi karta. "Järgmised 50 aastat on veel kindlasti USA dollar mõjul. Maailma kõikide keskpankade reservidest üle poole on endiselt dollarites. Siit tuleneb see, et maailma ja nende riikide huvides, kes hoiavad dollarit, ei ole dollari ärakukkumine ehk Ameerika kollaps. See tähendab ühtlasi seda, et niikaua, kui dollar on maailma raha saab USA valitsus seda juurde trükkida," selgitas Arrak.
"Sellepärast mina seda dollari kokkukukkumist ja finantskrahhi ei usu. Ameeriklased tulevad sellest välja. Ja kuna ma dollari kollapsi ette ei näe, siis Eestit see eriti ei mõjuta. Enne ma oleks mures euro pärast, mitte dollari pärast," lausus Arrak.
Arrak lisas veel, et Ameerika majanduse hoiab vee peal ikkagi kõrgtehnoloogiline, väga efektiivne majandus. "Tootlikkus on seal kõrgem kui Euroopas. Ja ka trend on seal kasvav."
