Arrak ei pea kiiresti vananeva ühiskonna tõttu võimalikuks sotsiaalmaksu kärpeid ning leiab, et pigem võiks maksustada luksuskaubad ja viia sisse rohelist eluviisi toetavad maksuliigid.

„Eesti maksusüsteemi voorus on tema lihtsus, mis ei võimalda erilist susserdamist ja vusserdamist,“ lausus ta Vikerraadio saates „Reporteritund“.

Arraku sõnul on maksusüsteem usuküsimus. „Ühed lihtsalt usuvad, et astmeline tulumaks on hea ja teised mitte." Tema sõnul peab maksusüsteem olema õiglane.

„Kui mina jooksen kaks korda kiiremini, kas mina pean saama finišis ka kaks korda suurema auhinnaraha?“ arutles ta. „Kas ma pean ikka jooksma nii kiiresti, kui minu medalist lõigatakse suurem osa ära. Samas kui aeglane jooksja teab, et ta ikka viimaseks jäädes saab mingi auhinnaraha.“

„Maksud on sotsiaalse kokkuleppe küsimus,“ sõnas Arrak. Ta märkis, et riik ei saa anda rohkem, kui ta on varem inimeste käest ära võtnud.

Vanad sotsiaalsed mudelid pole jätkusuutlikud

Arrak juhtis tähelepanu ka ühiskonna vananemisele. Ta rääkis, et need sotsiaalsed mudelid, millega me täna oleme harjunud, ei ole jätkusuutlikud, sest need pärinevad ajast, kui ühe pensionäri kohta oli viis kuni kuus maksumaksjat, varsti on vahekord üks-ühele. Seetõttu ei ole seda sotsiaalset heaolu praeguse demograafilise struktuuri juures enam võimalik üleval pidada.

„Me ei saa ise minna labidatega ehitama Tartu-Tallinna maanteed neljarealiseks, aga kes ikka peab maksma minu tervise ja hariduse ja pensioni eest?“ küsis Arrak, leides, et just siin on mänguruumi ja kõiki asju ei pea inimene valitsuselt ootama.

Arraku hinnangul on riigikogu valimiste eel erakondade programmides maksutemaatika väga tagasihoidlik, küll aga lubatakse pudrumägesid kokku.

Aktsiisitõusu asemele luksusmaks

Arrak tunnustas Eesti rahvast selle eest, et me oleme kokku leppinud, et eelarve ei tohi defitsiidis olla.

Arraku sõnul ei tohiks aktsiisimaksu Eestis kindlasti enam tõsta. Küll aga võiks tema hinnangul kehtestada luksumaksu raiskavale ja loodust reostavatele tarbimisele.

„Tänapäeval, kus kapital on väga mobiilne, võib kapital ennast hakata riigist välja registreerima,“ hoiatas Arrak.

Majandusteadlase sõnul ei saa maksudega muuta Eesti omavalitsuste jõuetust, vaid tuleb teha ära haldusreform. Eriti kuritegelik on tema hinnangul see, et Rahvaliit salgas haldusreformi maha.