„Vabariigi Presidendil ei ole küll täidesaatvat võimu protsesside vahetuks mõjutamiseks, kuid riigipeana on ta kohustatud rahvale teada andma oma seisukohtadest Eesti elu ja tuleviku kohta. Presidendina olen seda teinud eelneva viie aasta jooksul arvukates kõnedes, muudes esinemistes ja inimestega kohtumistel. Minu seisukohad Eesti arengu olulistes küsimustes ei ole muutunud, küll aga on need kogunud rahva toetust. Oma platvormis olen need kokkuvõtlikult sõnastanud nii tänase kui homse päeva jaoks, peamine on Eestis inimese nägemine ja väärtustamine,“ rõhutas Arnold Rüütel platvormi kommenteerides, teatas Delfile Rahvaliidu pressiesindaja

Delfi toob platvormi ära muutmata kujul.

Eesti peab olema inimestele turvaline kodu

Eesti ülim eesmärk on rahva püsimajäämine ja oma riigi hoidmine.
Püsima suudab jääda turvalises maailmas elav terve, haritud, jõukas ja üksteisest hooliv rahvas.
Usaldusväärselt toimiv riik, mida valitsetakse ausalt, on rahvale koduks.

Eesti ei vaja kursimuutust. Me jätkame vaba ja iseseisva riigina demokraatia ning turumajanduse kindlustamist. Loomulikult vajab aga ka Eesti muutusi — käiguvahetust. Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalsetele küsimustele ja inimese väärtustamisele. Eetilised väärtused — õiglus ja hoolivus, austus ja mõistmine — tuleb suuremasse ausse tõsta.

Riigikogus konsensuslikult heaks kiidetud arengustrateegia
Säästev Eesti 21 kohaselt tugineb Eesti areng aastani 2030 neljale valdkonnale: eestiliku kultuuriruumi hoidmisele, majanduslikule heaolule, sotsiaalsele sidususele ja keskkonna väärtustamisele. Nendest peab lähtuma Eesti tuleviku kujundamisel.

Vabariigi Presidendina pean Eesti arengus oluliseks järgmist:

1.Tagada eesti kultuuri säilimine ja areng. Hoida ja edendada eesti keelt nii igapäevases suhtluses kui ilukirjandus- ja oskuskeelena.

2. Riigi ja ühiskonna tõhusamaks toimimiseks arendada kodanikuühiskonda, milleks ellukutsutud ühiskondliku leppe protsess on tõestanud oma elujõudu. Ühiskondliku leppe tegutsemisviis erineb oluliselt poliitilise elu toimimisest, kus vormiks on erakondade ja poliitiliste ühenduste erinevuste rõhutamine, oma maailmavaate eest seismine ja ideedevaheline võitlus. Ühiskondliku leppe protsess keskendub aga koostööle, koos tegutsemisele ja kokkuleppimisele.

3. Seista selle eest, et kõik iseseisva riigi funktsioonid oleksid täidetud. Riik peab suutma tõhusalt rahuldada elanike vajadusi ja kaitsma nende huve.

4. Sotsiaalse õigluse tagamiseks kindlustada inimestele võrdsed võimalused haridusele ja arstiabile ning oma töö eest õiglase tasu saamisele.

5. Anda noortele peredele rohkem kindlustunnet, suurendades sünni- ja lastetoetusi, tagades lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutsehariduse, õppevahendid ja koolitoidu, samuti tasuta kõrghariduse.

6. Tunda suuremat hoolt ja muret meie rahva elujõu, tervise ja elustiili pärast. Inimese tervis sõltub suurel määral temast endast, nüüdismeditsiini osa on tunduvalt väiksem kui võimalused end ise tervislike eluviisidega vormis hoida.

7. Jätkata pensionide tõstmist ja luua pensioniealistele täiendavaid töötamisvõimalusi.

8. Tagada inimväärne elu kõikjal Eestis. Me väärime senisest tõhusamat regionaalpoliitikat. Üle tuleb vaadata linnade ja valdade tulubaas; suuremat tähelepanu osutada infrastruktuuri väljaarendamisele ja inimestele esmavajalike teenuste kättesaadavusele.

9. Saavutada, et tulude diferentseeritus Eestis ei oleks kõrgem kui Põhjamaades. See aitaks võimalikult paljudel inimestel aktiivsemalt osaleda siinses majanduses ja ühiskonnaelus ning alandaks sotsiaalseid pingeid.

10. Arendada Eesti maksusüsteemi nii, et see ühelt poolt ei suurendaks sotsiaalset ebavõrdsust ning teisalt säilitaks motivatsiooni ettevõtlikele inimestele. Diskuteerides Euroopa Liidus valdava astmelise tulumaksu üle — praegune maksusüsteem on Eestiski kaheastmeline –, peaks keskenduma maksumääradele, mis tagavad efektiivse arengu.

11. Luua Eesti kapitalile ja tootjatele õiglasemad tingimused turul konkureerimiseks. Aidata kaasa uute ettevõtete ja töökohtade loomisele üle Eesti. Tagada konkurentsitingimuste võrdsustamiseks maaelu- ja põllumajandustoetuste suurendamine.

12. Kindlustada oluliste infrastruktuuriettevõtete kuulumine Eesti riigile.

13. Enne kui kaaluda tööjõuprobleemide leevendamiseks spetsialistide sissetoomist, kasutada olemasolevaid inimesi, neid koolitada ja harida. On vaja luua sotsiaalmajanduslikud tingimused tööjõu väljavoolamise pidurdamiseks ning Eestist lahkunud rahvuskaaslaste tagasipöördumiseks.

14. Arvestada rohkem inimeste kõigekülgsete vajadustega. Avaliku arvamuse küsitluste järgi peavad inimesed rikkusest olulisemaks tugevat peret, häid sõpru, kindlat töökohta, tervist, turvalist elukeskkonda ja üldist sallivust.

15. Hoida Eesti loodust, selle eripära ja osalist puutumatust. Puhas keskkond, õhk ja vesi on kõrge elukvaliteedi lahutamatu koostisosa. Loodusvarade säästlik kasutamine muutub üha olulisemaks.

16. Tugevdada siseturvalisust ja inimeste kindlustunnet. Tõsta järgmise viie aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna.

17. Toetada ajateenistusele ning rahvuslikele aadetele ja kaitsetahtele tuginevat moodsat relvastatud kaitseväge.

18. Teostada niisugust rahvastikupoliitikat, mis soodustab rahvusvähemuste senisest suuremat kaasatust.

19. Kasutada aktiivselt kõiki eeldusi, mida annab Eestile kuulumine Euroopa Liitu. Euroopa Liitu astumine on taganud Eestile reaalse poliitilise ja julgeolekukeskkonna ning arenguvõimelise majanduskeskkonna. Me oleme taas Euroopa kultuurikeskkonnas. Meist endist sõltub nende võimaluste realiseerimine.

20. Eesti väljapoole suunatud eesmärk on osaleda globaalses arengus ja meie planeedi tuleviku kindlustamises. Eesti on usaldusväärne riik, mis täidab oma kohustusi Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.