Arnold Rüütel kutsus saamahimu ohjeldama

President Arnold Rüütel taunis oma uusaastatervituses kolmikliitu, kes tema sõnul on nii mõnelgi korral rahva tahtest mööda vaadanud, ning kutsus võimulolijaid keset valitsevat saamahimu Eesti inimeste ühtsuse nimel pingutama.

“Kui ühed ei hooli sellest, mida arvavad teised Narva elektrijaamade ja Eesti raudteede erastamisest; kui Kagu-Eesti rongiliikluse peatamist ning lahtise käega hinnatõstmise lubamist monopoolsetele ettevõtetele võetakse otsekui järjekordset majanduseksperimenti, siis kaotavad ka üleskutsed rahvuslikule kokkuleppele oma mõtte,” ütles Rüütel oma kõnes.

Rahva ja riigi eneseväärikuse saavutamine ning säilitamine on Rüütli sõnul olnud Eesti lahkuva aasta võtmeküsimuseks. Riigipea viitas ühiskonnateadlaste pöördumisele, milles juhiti tähelepanu Eesti lõhestumisele.

Pärnu salaviinatragöödiat meenutades sõnas Rüütel, et see oli märguandeks, et liigagi palju inimesi Eestis elab kuristiku äärel, otsides lohutust või unustust meelemürkidest.

“Meid meelitab teadmine, et majandusliku keskkonna avatuse poolest kuulub Eesti maailma tippriikide hulka ja inimarengu indeks jätkab pidevat tõusu. Kuid elukvaliteeti Eestis määrab ikkagi meie oma inimeste rahulolu ja toimetulek,” tähendas president.

Lihtsustav on Rüütli arvates elukvaliteeti siduda seda üksnes kopsaka palganumbri, kindlustatuse või tarbimisvõimega. “Elukvaliteet sõltub sellest, kas inimene saab tunda end väärikalt mistahes eas ja olukorras. Siin on meil veel palju õppida kasvõi Põhjamaadelt, kus tasakaalustatud, inimkeskne majandus ja tõhus regionaalpoliitika on teinud neist heaoluühiskonnad ning kujundanud nende rahvusliku ja riikliku eneseväärikuse,” rääkis Rüütel oma ametiaja esimeses uusaastakõnes.

Ta lisas, et õnneks on erakondi ja Eesti-keskseid ettevõtjaid, kellele Eesti riigi huvid on olnud südamelähedased. “Kuid nende hääl on jäänud nõrgaks keset paraku ikka veel võimutsevat saamahimu ja egoismi.”

Rüütel rõhutas, et vaja on arendada dialoogi Eesti ühiskonnas. “Dialoogi, mis ei rajaneks üksnes enamuse õigusel vähemuse üle, valitsejate õigusel rahva üle, vaid iga inimese, ea- ja huvigrupi ning lõpuks kogu rahva õigusel eneseväärikusele. Seda on eriti põhjust rõhutada veel nüüd, kus Eestil seisavad ees olulised valikud — liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, mille nimel oleme läbi käinud juba pika ja pingelise tee.”

Eesti poliitikategemisse tuleks Rüütli sõnul soovida tervet mõistust või talumehelikku arukust. “Meie ülesandeks jääb taastada usaldusväärsus demokraatlike institutsioonide vastu. See on võimalik, kui mõistetakse, et valitsemine tähendab eeskätt vastutust mitte iseenda, oma erakonna või huvirühma, vaid Eesti riigi ees,” rääkis riigipea.