Majas, kus praegu asub Porhovi rajooni Polnoje küla keskool, asus juulis 1941, Vene-Saksa sõja algul, 22. Eesti Laskurkorpuse (endine Eesti sõjavägi) staap, vahendab PLN Porhovi rajooni pea Viktor Stepanovi sõnu.

Arnold Meri juhtis 18. juulil laskurkorpuse staabi kaitset. Legendi kohaselt sai Meri neli korda haavata, kuid ei soostunud lahinguväljalt lahkuma. Selle eest anti talle Nõukogude Liidu kangelase nimetus ja kuldtäht.

„Me otsustasime, et külakool, mida Arnold Meri 1941. aastal kaitses, peab kandma kangelase nime,” ütles rajoonijuht.

Lisaks ütles Stepanov, et Porhovi rajoonivalitsus otsustas anda Meri nime ka ühele tänavale rajoonikeskuses. Rajooni ülema sõnul võidakse ümber nimetada Volodarski või Uritski (Vene revolutsionäärid ja bolševikud) tänav, sest nad pole erinevalt Merist Porhovi heaks midagi teinud. Seda enam, et uusi tänavaid tekib linna harva.

„Me tahame Arnold Meri moraalselt toetada, ta on väga haige, kuid me loodame, et tema nimeline tänav tekib Porhovisse veel tema elu ajal. Ta on selle ära teeninud,” ütles Stepanov ja märkis, et Meri sai kangelaseks 1941. aastal, mil kangelase kuldtähti naljalt ei jagatud.

Rajooninõukogu deputaadid on administratsiooni juhi algatust ümbernimetamiste kohta juba toetanud, kuid selle otsuse peab veel heaks kiitma ka kohalike elanike koosolek.

Kodumaal süüdistatakse Meri seoses 1949. aasta märtsikuus toimunud küüditamistega Hiiumaal genotsiidis. Juhul kui tema süü leiab tõestust, ähvardab 88-aastast kopsuvähki põdevat vanurit eluaegne vangistus. Meri pole ennast süüdi tunnistanud.

Punaveterani kaitseks on juba väljaastunud Venemaa välisministeerium ja presidendi juures asuva ühiskondlik koda. Riigiduuma saadikud on pöördunud Euroopa kolleegide poole üleskutsega peatada see kohtuprotsess, mida nad nimetavad „poliitiliseks tellimustööks” ja „häbiväärseks kohtufarsiks”.

Varem on teatatud, et Arnold Meri nime saab ka üks Mägi-Altai Vabariigi pealinna Gorno-Altaiski tänav.