Remondi käigus on korrastatud kirikuhoone fassaad, tornikiiver, katus ja siseruumid ning esialgse ilme on saanud ka tornil asuv kukega tuulelipp. Muinsuskaitsjate kontrolli all on 14. sajandist pärinev kirik tervikuna saanud tagasi oma algupärase välimuse.

Remondile on kulunud 1,1 miljonit krooni, ütles ETAle armeenia koguduse vanem Karen Ter-Ovanesjan. Teha on veel korrastustööd kiriku ümber, millele kulub Ter-Ovanesjani sõnul täiendavalt mitusada tuhat krooni.

Remonti rahastasid armeenia koguduse ja armeenia seltsi liikmed.

Piduliku jumalateenistuse viivad pühapäeval läbi peapiiskop Jezras, piiskop Arakel ja Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse koguduse diakon Armen Andranikyan. Jumalateenistus algab lõunal kell 1.

Eestis elab armeenia seltsi juhi Garik Iknoyani sõnul umbes 2000 armeenlast, koguduse liikmeid on nende seas umbes 120.

Kiriku taasavamine ja pidulik jumalateenistus pühapäeval pühendatud ristiusu vastuvõtmisele Armeenias 1700 aastat tagasi. Armeenia oli esimene riik maailmas, mis tunnistas 301 aastal ristiusu ametlikuks riiklikuks religiooniks. Armeenia kogudused üle maailma alluvad kanooniliselt Armeenias resideerivale kirikupeale.

Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus on Eesti Kirikute Nõukogu liige.