Tullio Liblik ütles
, et prokuratuur on süüdistuse kokkukirjutamisel ja esitamisel head tööd teinud, mille eest peab neid kahtlemata tunnustama.

"Prokuratuur on analüüsinud erinevaid olukordi, kuid nendepoolne faktide seostamine ei luba mind ennast küll milleski süüdi tunda," lausus Liblik. "Usun, et minu osas on prokuratuur üle pingutanud ses mõttes, et minu poolt ei ole sooritatud mingit kuritegu," kinnitas Liblik. Mis puutub teistesse kohtualustesse, siis nende vastu esitatud süüdistuste kohta ei soovinud Tullio Liblik mingeid kommentaare öelda. "Teiste eest ei tahaks arvata, jäägem ikka soliidseks," lisas ta.

Libliku kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles Saarte Häälele, et on juba otsustanud, mida oma kaitsekõnes öelda. "Loomulikult ma pean tema käitumist mittekriminaalseks ja leian, et ta ei ole mingisugust kuritegu sooritanud. Aga seda, miks ma nii arvan, hakkan rääkima 16. jaanuaril," sõnas Mägi-Rohtmets.

Kaitsja hinnangul olid prokuröride süüdistuskõned paraku raskesti mõistetavad. "Loeti hästi kiiresti kõned ette, lihtsalt ei olnud võimalik jälgidagi, mis ütelda taheti. Seepärast peame nüüd lootma selle peale, et saame protokolli ja sealt lugeda, mis öeldi," selgitas Mägi-Rohtmets.
Ta möönis, et seetõttu läheb nüüd pisut rohkem aega, et vastuväiteid ette valmistada, kuid midagi ületamatut selles pole. Kaitsja sõnul on kogu menetluse vältel olnud probleemiks, et pole korralikult avatud, millise tõendiga mida täpselt öelda tahetakse.

"Prokuröride süüdistuskõnes seda sidumist me esimest korda nüüd kuulsime ja seetõttu oli see üsnagi üllatav ja esmakordne," tõdes ta, lisades, et ka kriminaalprotsessis ei ole sellises faasis lubatud enam n-ö üllatada. "See teeb kaitsja tegevuse raskemaks," põhjendas ta.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi korraldasid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja Kalev Kangur maa-ameti juhina, et Toomas Annuse ja tema firma Merko Ehitus ning Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare loodusobjektidega maatükkide vahetused sujuksid ning oleksid majanduslikult kasulikud.

Nii andsid Reiljan ja Kangur ärimeestele teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid milliste riigikinnistute vastu vahetada saab. Kangur, Reiljan ja toonane põllumajandusminister Tuiksoo said süüdistuse kohaselt oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest ärimeestelt vara ja soodustusi.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tegid süüdistatavad altkäemaksude eest 13 vahetust looduskaitselise piiranguga kinnisasjadega kokku 250 miljoni krooni ehk ligi 16 miljoni euro väärtuses. Seejuures andis Tullio Liblik süüdistuse kohaselt Kalev Kangurile altkäemaksuna 7 814 254 krooni ehk 499 421,86 eurot.
2009. aasta 12. novembril alanud kohtuprotsessil kinnitasid kõik süüdistatavad, et nad pole kuritegusid sooritanud. Kohtuprotsess jätkub 16. jaanuaril advokaatide kaitsekõnedega.