"See on viimastel aastatel selgelt nähtav tendents," kõneles Mark. "Kui vaadata viimast 10-15 aastat, siis KUMU ehitati ratsionaalsetel põhjustel kesklinnast välja, sest ei leitud kesklinnas sobivat krunti, sama juhtus ka uue ringhäälinguhoonega," tõi ta näiteid.

"Kuid see pole pelgalt Tallinna küsimus - Eesti Rahva Muuseumi hoonele polnud ka Tartu kesklinnas piisavat krunti, sama juhtus ka ülikooliga."

Marki sõnul saavad taolised otsused teoks mitmetel põhjustel, millest üks on rahastamise ebakindlus. "Taoliste objektide rahastamine on seotud Euroopa Liidu küllaltki pirtsaka rahastussüsteemiga, kus ei anta aega pikalt atra seada, vaid antakse ette mingi konkreetne periood, mille jooksul peab olema hoone ehitatud.

Siis otsustataksegi ratsionaalselt: teeme selle ükskõik kuhu, peaasi et ei tuleks ette mingit jama, mida näiteks EKA puhul on näha," rääkis Mark. "Tuleb arvestada, et kesklinna ehitamine ongi problemaatiline ja võtabki palju aega, see võib võtta mitte aasta-paar, vaid palju rohkem."

Marki hinnangul tuleks kesklinna planeerimisel aluseks võtta klassikaline Kreeka agoraa näide, kus peaks võrdselt olema esindatud nii valitsemine kui ka sotsiaalne, intellektuaalne ja majanduslik pool.

"Kui meil prevaleerib väga selgelt majanduslik külg, siis sellest probleemid tekivadki. Pankade ja suurkorporatsioonide peakontorid kerkivad kadalipule vaatamata ikkagi kesklinna ja jäävad püsima sinna, kus neil on kõige parem äri ajada. Ühiskondlikud objektid kipuvad aga rahastamisskeemist tulenevalt vabatahtlikult-sunniviisiliselt taanduma."