ARHIIVIST | Pronksiöö kronoloogia. Miks puhkes mäss ja kuidas sündis otsus monument Tõnismäelt ära viia?

„Eesti seisab kodusõja lävel,” kuulutas üks pronksiöö rahutuste korraldajaid Dmitri Linter Venemaa telekanalile 2007. aasta 26. aprilli hommikul. Nüüdseks juba aastaid Venemaal elanud Linter andis toona mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust ja teiste valitsejatega Eestit.

2007. aasta aprilli pronksiöö tänavamässu juuri tuleb otsida aastate tagant. Ausammas oli juba pikemat aega põhjustanud pingeid eesti rahvuslaste ja Nõukogude sõjaveteranide vahel. Iga aasta 9. mail tähistati pronkssõduri juures Suure Isamaasõja võidu aastapäeva ja 22. septembril Tallinna „vabastamise” aastapäeva. Neil üritustel lehvitati Nõukogude Liidu ja Venemaa lippe.
Tegemist oli põhimõttelise vastasseisuga ning üha enam hakkas sellest paigast saama mitte langenute mälestusmärk, vaid sümboolne koht, kus väljendada arvamusi, mis olid täielikus vastuolus valitsuse poliitikaga ja kogu Teise maailmasõja mõtestamisega.