Arheoloogid: metallidetektorid tuleb keelustada!

 (98)
rahapada
Foto: DELFI

Viimaste aastate jooksul plahvatusliku kiirusega levinud metallidetektorite kasutamine on ärevusse ajanud suure osa Eesti arheoloogidest, kes paluvad kultuuriminister Laine Jänesel keelustada nende seadmete pruukimine ilma muinsuskaitseameti loata.

“Arheoloogiamälestiste rüüstamine metallidetektorit kasutavate „mustade arheoloogide” poolt on Eestis viimasel kümnendil võtnud katastroofilised mõõtmed. Leiud ei jõua teadusasutustesse ja muuseumidesse, vaid leiavad koha erakollektsioonides, antikvariaatides ning välismaistel oksjonitel,” seisab 52 arheoloogiaga seotud inimese allkirjastatud pöördumises, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Teadusele teeb korvamatut kahju ka kultuurkihi segamini pööramine detektorirüüste käigus ning kollektsionääride ja musta turu jaoks väheväärtuslike, kuid samuti suure teadusliku väärtusega leidude paiknemiskonteksti muutmine.”

Üks kirja initsiaatoreid, Tartu ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk ütles, et tema hinnangul on kultuuripärandi ebaseaduslik väljavedu teatud inimeste sihipärane tegevus. “Ma ei julge täiesti kindlalt väita, aga arvan, et arheoloogidele tuuakse ja näidatakse küll vähemväärtuslikke esemeid, ent rahalises mõttes tõeliselt väärtuslikud mündid viiakse läände oksjonile,” lausus ta ning lisas, et rariteetsemate müntide hinnad võivad ulatuda mitmekümne tuhande kroonini.

Valgu sõnul jääb arheoloogidel üle vaid olla tunnistajaks, et muistised on lõhutud, olulised asjad üles korjatud ning teised eemale visatud. „Ka mulle isiklikult on soovitusi tulnud, et uurige see koht ruttu läbi, muidu mõne aja pärast ei ole enam, mida uurida,” rääkis Valk. Konkreetse näitena viimasest ajast tõi ta esile Häädemeeste lähedal asuva Tõotuse mäe rüüstamise. “See muistis kaotas täielikult oma teadusliku väärtuse.”

Umbes 250 Eesti detektoristi ühendava internetifoorumi omanik ning administraator Mehis Alas ütles aga, et arheoloogide kiri kultuuriministrile on ülepingutatud. “Nad ei otsigi meiega kontakti ega soovi teha koostööd,” rääkis Alas ning lisas, et näiteks muinsuskaitseamet ise on jätnud suure osa tööst tegemata. “Nemad kaitsevad objekte vanal meetodil, mitte kaasaegsel. Näiteks võiksid nad muististe juurde külvata metallist liistakuid ning kui detektorist sellise märkega liistaku leiab, siis teab, et on keelatud kohas.”

Alas lausus, et suure osa väärtuslikest asjadest leiavad detektoristid juhuslikult. “Näiteks lepime maaomanikuga kokku, et lähme tema põllu peale otsima. Kui meie ei leiaks, siis mädaneks need asjad maa sees edasi.”

Arheoloogid näevad aga ainsa võimalusena probleemi lahendamiseks keelustada väljaspool linnade halduspiire ja majapidamiste õuealasid detektorite kasutamine ilma muinsuskaitseameti loata.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto ütles, et ministeerium kujundab seisukoha pärast olukorraga tutvumist. “Kindlasti on taunitav tegevus, mille käigus rikutakse arheoloogiamälestisi või muinsuskaitsealuseid muistseid asulakohti nii, et need muutuvad uurimiskõlbmatuks,” lausus ta.

Hobi korras maa seest metalli otsijate arv on Eestis viimaste aastate jooksul ulatuslikult kasvanud, rääkis Mehis Alas.

“15 aastat tegutsesid huvilised täiesti vaikselt, aga alates sellest ajast, kui ma foorumi tegin, on meie tegevus igati avalik.” Alasi sõnul ei taha paljud avalikult rääkida, et neil metallidetektor olemas on, kuna kardetakse, et need kuulutatakse ebaseaduslikuks ning korjatakse ära. „Viissada on meid kindlasti, kuid ma ei imestaks, kui ka üle tuhande.”

Kui metallidetektorite kasutamisele pannakse tõepoolest ranged piirid, võib aga Alasi sõnul juhtuda, et Eestis hakkavad käima nii-öelda metallidetektorituristid. “On teada, et kohalikud venelased tegelevad sellise turismindusega juba praegu.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines