Tamme sõnul pole Harju tänava täisehitamise kava põhiprobleemiks üldsegi tänava kitsendamine, sest detailplaneeringu järgi ei muutuks tänav tegelikult praegusest kitsamaks, kuna tänav on pärast sõjapurustuste likvideerimist tehtud laiemaks vastasküljelt, teatas ETAle Raepress.

“Ka kõige kitsamast kohast on Harju tänav täisehitatuna üle kuue meetri lai. Võrdluseks on näiteks Vene tänav ainult pisut üle kolme meetri. Seega jääks Harju tänav ka kitsa ehitusvariandi puhul ikkagi Tallinna vanalinna kõige laiemaks tänavaks,” lausus Tamm.

Tamme sõnul on küsimus üleval ainult seetõttu, et esialgsed kavad olid teha seda tänavat Niguliste poolse haljasala arvel veelgi laiemaks. “See aga võiks juba muutuda ohtlikuks meie linna kuulumisele maailma kultuuripärandi nimistusse — nii nagu Sauna tänava kruntide kokkuehitamisega meil probleeme juba oli,” lausus Tamm.

Tamm lisas, et arheoloogid pole jõudnud ka praegu linnarahva pilgule näha olevaid varemeid lõpuni läbi kaevata.

“Kui minu isiklikku arvamust küsitakse, siis oleks kõige õigem need liivaga ära täita — me oleme seda teinud, näiteks Kohtu tänav 2 üks hoone tiib või Rakvere teatrimäel frantsisklaste kloostri varemed — ning rajada sinna peale haljasala. See on kasutatud tehniline võte, mis suudab ära kanda nii trepid kui purskkaevud,” ütles Tamm.

Need trepid, mis viivad praegu Vana-Posti tänava otsast üles Niguliste kiriku juurde, olid kunagi kitsukene trepptänav majade vahel. “Nõelasilmaks nimetati selle trepptänava ülemisel mademel asunud kaarportaali. Nii selle sillutis kui külgmüürid on praegu 70 cm sügavusel alles,” ütles Tamm.

Arheoloogi sõnul oleks täiesti võimalik Nõelasilm taastada markeerima kohta, kus endine trepptänav läheb üle Niguliste kirikut ümbritsenud surnuaiaks. “Praegu kõnnime me endiste linnakodanike haudadel, andmata endale aru, et see on surnuaed,” lausus Tamm.