"Peamine on see, et uurija uuriks ja meie, kes asjasse ei puutu, temaga otse nõu peaks," lisas ta.

Venemaa prokuratuuri uurimiskomitee uurimisvalitsuse Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna osakonna meediajuhi abi Svetlana Tarnajeva ütles eile Delfile, et nad saadavad dokumendid Föderaalsele Julgeolekuteenistusele Arhangelski piirkonnas, ja siis nad peavad ise otsustama, kas nad tahavad Krossi tagaotsitavate nimekirja lisada või ei.

Täna kinnitas Venemaa Arhangelski piirkondliku oblasti pressiesindaja, et kohalik uurimiskomitee uurib prokuratuuri juhtkonna käsul Eerik-Niiles Krossiga seotud juhtumit.

"Asi sai alguse prokuratuuri uurimisest 18. augustil 2009. aastal," selgitas Ožigina. "Asja uuriti kriminaalkoodeksi alusel, käsitledes grupiviisilist piraatlust ning röövimist. Praegu tegeleb asjaga Arhangelski piirkonna uurimiskomitee ning riigikontroll."

Mis saab aga siis, kui üks riik oma kodanikku teisele välja ei anna? "Noh, taolisi juhtumeid on ajaloos ennegi teada olnud," vastas Ožigina.

Küsimusele, kas Kross võetakse vahi alla, kui ta Venemaale tuleb, prokuratuuri uurimiskomitee uurimisvalitsuse Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna osakonna meediajuhi abi Tarnajeva vastata ei osanud.

Ajakirja Kocher autor ja saatejuht Alexander Kulešov kirjutas online väljaandes, et tema mäletamist mööda tahtis Kross tulla jaanuaris Venemaale, ent ta ei saanud viisat. "Ma saan aru, et seal oli mõned lahknevused erinevate Vene agentuuride vahel. Nüüd aga, kui Kross sooviks viisat saada, lükkuks see asi veelgi edasi. Hea uudis on aga see, et uurimiskomitee on uuesti ellu kutsunud Kapten Arktiku (Nõnda nimetatakse Arctic Sea kaaperdamises süüdistatavat Dmitri Savinit piraaditeemalises raamatus - toim.) ning tema kaaslaste tegude uurimise," kirjutab Kulešov.

Krossile esitatud süüdistuse järgi on ette nähtud karistus vabadusekaotus 10-15 aastat koos trahviga kuni 500 000 rubla (12 000 eurot) või süüdistatava kolme aasta palga või muu sissetuleku ulatuses või ilma selleta.