Raivo Järvi lausus ETV saatele “Terevisoon”, et neljapäevase saate eesmärk oli luua telesild, milles käsitleti sõjahaudade teemat.

Järvi sõnul oli tema idee tuua välja aspekt, et Genfi konventsioon lubab sõjahaudadesse sängitatud ümber matta, kui see osutub vajalikuks riigi stabiilsuse seisukohast. “Debatis mindi sellest mööda, loobiti vaid suurriiklike loosungeid,” sõnas Järvi. “Põhipostulaat oli, et ärge mängige karuga, karu võib tungida teile kallale.”

Järvi kutsus peale saatetegijate ettepaneku saamist endaga kaasa Venemaal õppinud akadeemiku Peeter Tulviste ja Mihhail Lotmani, keda tema päritolu pärast oleks raske fašistiks tituleerida.

Edasi aga läks asi imelikuks. Nimelt küsisid saate korraldajad Järvilt, kas viimane ei saaks kaasa kutsuda viit sõpra, kes toetaks tema vaateid. Et saatel oleks publik, mis koosneks esinejatel oponentidest ja toetajatest. “Aga see polnud ju kokkulepe,” nentis Järvi.

Seejärel leidsid saatetegijad, et kutsuvad kohale Eesti antifašistliku liikumise juhid Andrei Zarenkovi ja Arnold Meri. Sellega oli Järvi esialgu rahul — et ju siis saate formaat nõuab. “Tulviste aga ütles, et massimõrvarite ja küüditajatega pole ta nõus ühes saates osalema,” meenutab Järvi.

Kuna tekkis oht, et eestlasi ei tule, siis lubasid korraldajad, et publik saab olema neutraalne nagu tapeet. Et pole vahet, kes seal istub — olgu nad või marslased, meenutas Järvi saatetegijate sõnu.

Sellevõrra suurem oli saates saabunud riigikogulaste üllatus, kui nende vastas istus kogu nõukoguliku ekstremisti au ja hiilgus, kes rullis välja SS-väeosade tunnustega ehitud plakatid.

“Selle peale ütles Tulviste, et tema lahkub, tema sellest palaganist osa ei võta,” meenutab järvi. “Ka Lotman ütles, et kui Peeter lahkub, siis temagi.”

Järvi aga jäi paigale, et mitte jätta Eesti suursaadikut Moskvas üksinda ning üritada veidigi väljendada Eesti ametlikku positsiooni.

Moskva-poolses stuudios oli nii pro-putinlike kui ka režiimile oponeerivaid inimese.

Pro-putinlikele jõududele anti saates Järvi sõnul täismahus sõna, kui aga võtsid sõna oponendid sh Järvi, siis lõigati nende jutule sisse.

Karuga mängimise juttu ajas filmimees Nikita Mihhalikov, kes selles mõttes üllatas Järvit.

“Ma hindan seda, et ta on alustanud seda protsessi, kus üritatakse nõukogude inimest transformeerida vene inimeseks,” lausus Järvi ja lisas, et sellega siiski ei piirduta, vaid arendatakse edasi unistust suurriigist, deržaavast.

Viimane sõna jäi siiski Järvile. “Nad ise rääkisid, et nemad ei vastuta nõukogude okupatsioon eest, et nemad on Venemaa. Siis ma ütlesin, et vene inimesed matavad kristlastena oma inimesed kalmistule, mitte ei võitle diktatuurliku monstrumi eest.”

Saatest pidi lahkuma ka Dmitri Klenski. Parlamendisaadikud osutasid, et kui Eesti-poolses stuudios on opositsioonilised taustajõud, et siis võiks ka Moskva stuudios olla esindatud vaid opositsioon.

Järvi sõnul kulutati saateks tund Eurovisiooni kaudu tellitud eetriaega, mille hinda oskab ta endise teletöötajana suurepäraselt aimata.

Pronkssõduri küsimuses leiab Järvi, et enne valimisi ei toimu Tõnismäel midagi. Kas seal jõutakse midagi teha enne 9. maid, sõltub Järvi sõnul uuest koalitsioonist.

Järvi meelest oleks pronksmehe ideaalne koht Maarjamäel, kus valitsev pompöössus sobiks venelaste suurrahva hinge nõudmisega.