Enamik lasteaedu-sõimi on arenguvestlusi korraldanud juba aastaid. Tallinna haridusameti alushariduse spetsialisti Imbi Viisma sõnul on arenguvestlus oluline eeskätt lapsevanemale.

„Tegemist ei ole ju näpuviibutamisega, pigem vastupidi, enamasti räägitakse sellest, mis on hästi,” ütles ta.

Arenguvestlusel selgitatakse välja, millised on parimad viisid lapsega edasitöötamiseks. Kui lapsel on mingi kindel anne või on ta üldiselt arengult teistest peajagu üle, peaksid õpetajad talle ka tema võimetele vastavat tegevust leidma.

Teisalt arutatakse varjupooli — otsitakse põhjusi, miks on mõni laps vahel vägivaldne, miks ta ei suuda kauemaks ühele tegevusele keskenduda jms.

Liivalaia lasteaias peetakse juhataja Juta Koppeli sõnul arenguvestlusi koguni kaks korda aastas. Sügisel seatakse täpsed plaanid ja kevadel n-ö loetakse tibusid. Korralik perevestlus peetakse ka enne lapse sõimetulekut, sellel osalevad ema-isa ja laps.

„Et tööd hästi teha, on oluline teada, milline on lapse eripära, tema tugevamad ja nõrgemad oskused. Samuti on hea teada lapsevanema ootusi. Mõnikord on need ka ebareaalselt kõrged. Näiteks satuvad paljud lapsevanemad paanikasse, kui võsuke viieselt veel ludinal lugeda ei oska.

Alghariduse pedagoogid ja psühholoogid aga väidavad, et vägisi lugemaõpetamine tekitab pigem negatiivse kui positiivse tulemuse. Ükski lapsevanem ei eelda ju, et tema laps peaks viiendas klassis siinuseid ja tangenseid õppima, samamoodi ei saa peale suruda, et laps peab viieaastaselt lugema.”