Arendaja: arhitektide liit on kahepalgeline

AS Uus Sakala peab keskuse rajamist kohtu kaudu takistada ähvardavat Eesti Arhitektide Liidu avaldust kahepalgeliseks, kuna mitmed liidu liikmed eesotsas esimehe Ülar Margiga on pidanud siiani vana keskuse lammutamist igati võimalikuks.

Poolteist aastat tagasi, 2005. aasta märtsis jõudis eelmise Tallinna linnavalitsuse poolt kokku kutsutud Sakala-teemaline ekspertgrupp, kuhu kuulusid mitmed tunnustatud arhitektid, kelle hulgas oli ka tänane arhitektide liidu esimees Ülar Mark, muuhulgas järeldusele (väljavõte protokollist): “Olemasoleva Sakala keskuse hoone säilitamine või mittesäilitamine on vaba ning sõltub konkreetsest arhitektuursest lahendusest.” Sama on Ülar Mark Ilmar Kompuse sõnul korduvalt kinnitanud ka eravestlustes, teatas Delfile AS Uus Sakala.

Sakala keskuse arendajate sõnul on arhitektide liidu aseesimees Margit Mutso Uus Sakala mistahes plaanide suhtes olnud teravalt kriitiline esimesest päevast peale, kuna oli lähedalt seotud toonasel hoonestusõiguse konkursil võitjaks mitte osutunud projektiga. “Siiski ei ole selline huvide konflikt Mutsot kahjuks kordagi tagasi hoidnud teravusi välja ütlemast,” nentis Kompus.

Väide, nagu ei vastaks Sakala keskuse lammutamine detailplaneeringule on Kompuse sõnul eksitav. “Aga detailplaneeringu mõistmine on Sakala puhul olnud arhitektide liidule ka varem ülejõu käiv,” kommenteeris Kompus viidates faktile, et Uus Sakala tellimusel liidu poolt omal ajal koostatud arhitektuurikonkursi tingimustesse kirjutati sisse detailplaneeringuga ettenähtust oluliselt suurem hoone maht. “Projekti esmane venimine oli suuresti just arhitektide liidu esindajate süü, kelle koostatud konkursitingimused osutusid pehmelt öeldes kõlbmatuteks, mistõttu töötasime heas usus mõnda aega täiesti vales suunas ning kaotasime sellega palju aega ja raha,” selgitas Kompus.

Ka teine argument — avalikkuse ülekaalukas huvi — ei ole kuidagi selgelt tõendatud. “Eelmisel sügisel korraldasime arvamusküsitluse, mille tulemusena Sakala keskuse praegusel kujul säilitamist pooldas vaid 19% vastanuist,” nentis Kompus. Ta möönis, et täna võib see protsent olla kõrgem, kuna lähenevate valimist eel mõnede poliitiliste jõudude poolt algatatud aktiivne vastukampaania võib olla osasid inimesi mõjutanud. “Olen siiski kindel, et avalikkuse ülekaalukas huvi on, et Tallinnasse kerkiks uus kaasaegne kultuurikeskus,” lisas Kompus.

Tänase Sakala keskuse üldpind on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues keskuses saab kultuurifunktsioonidega pindasid olema ligikaudu 17 000 ruutmeetrit. Sakala keskusesse on kavas rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, jazziklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga. Samuti kolivad uude Sakala keskusesse Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm. “Kroonijuveeliks mõeldud suurt saali saavad edukalt kasutada nii kontserdi-, muusikali- kui konverentsikorraldajad — täna sellist kohta Tallinnas ei ole, kuigi nõudlus on väga suur,” märkis Kompus.

Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud nn Karla katedraal on viimastel aastatel seisnud praktiliselt kasutult. “Näiliselt korras pealispinna all on tegelikult peidus amortiseerunud ning kaasaegsete nõudmiste järgi kahjuks ka väga ebafunktsionaalne hoone,” lisas Kompus. 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus halva tehnilise seisukorra tõttu suletud.