Archimedes: TÜ teadlaste miljonikelmus oleks esimene tahtlik raha väärkasutus
Sihtasutuse Archimedes programm "BeSt" on mõeldud Eesti kõrghariduses Euroopa Liidu rahade toel e-õppe arendamiseks. Programmi kogumaht aastateks 2008 kuni 2013 on ligi 7,2 miljonit eurot, millest on kasutatud umbkaudu 66 protsenti. Esmase ülevaate järgi esitasid kaks noort teadlast Viljar Veebel ja Ulrika Hurt nähtavasti aluseta taotlusi programmist vanas rahas üle miljoni krooni saamiseks. Võrdluseks võib tuua selle, et programmi kogueelarve kroonides on 112 miljonit.
Toetuse saajaks on programmi "BeSt" puhul Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ning kulusid hüvitatakse ka programmi partneritele, kelleks on teiste hulgas Tartu ülikool. Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksuse juhataja Annemari Muru kinnitusel on Veebeli-Hurda juhtumi puhul kahtlus, et osaliselt on ülikoolile hüvitatud kulusid, mille tegemisel pole järgitud toetuse saamiseks kehtestatud reegleid ning mille hüvitamiseks toetuse andmine ei ole õiguspärane.
"Et juhtumi asjaolud on hetkel selgitamisel, ei ole meil võimalik anda hinnangut, kas ja kuidas toetust on vääriti kasutatud. Antud juhul on tegemist rikkumise kahtlusega ning vastavalt sellele oleme alustanud juhtumi asjaolude selgitamist," selgitas Muru EL-i struktuurivahendite rakendamise reeglistikku.
Rikkumine on üldnimetaja tegevusele, mis kahjustab Euroopa Liidu eelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu. Sellist rikkumist, mis oleks seotud süüteo kahtlusega, ei ole Archimedeses rakendusüksusena varem ette tulnud.
"Käesoleval hetkel ei ole meil alust arvata, et Tartu Ülikool on institutsionaalsel tasandil tahtlikult rikkumist kavandanud. Kui nimetatud isikute tegevuse tõttu on Tartu ülikoolile hüvitatud põhjendamatuid kulusid, siis nõutakse vastav summa toetuse saajalt tagasi," lausus Muru.
Archimedeses on mitukümmend erinevatele sihtgruppidele ning erinevate finantseerimisskeemidega toetusi. Kui aga rääkida ainult Euroopa Liidu struktuurivahenditest, siis perioodil 2007-2013 planeeritakse 32 erineva toetusskeemi kaudu teadusele ja kõrgharidusele toetusi eraldada summas 458,6 miljonit eurot.
Toetuste sihtotstarbekat kasutamist kontrollitakse struktuuritoetuste rakendusüksuse juhataja sõnul eelkõige ennetavalt. Rakendusüksus kontrollib kulude algdokumente ning seda, kas kulud ja dokumentides kajastatavad tegevused on kooskõlas programmi dokumentatsiooniga. Toetuse saajate juures tehakse ka paikvaatluseid, kuid seda pisteliselt.
"Kõikide projektide ja programmide alustamisfaasis kontrollitakse kuludokumente sajaprotsendiliselt, programmi ladusal toimimisel aga valimi alusel. Lisaks on meil võimalik viia läbi ennetavat kontrolli, mida teostatakse valdavalt kõikide toetuse saajate üle vähemalt üks kord projekti eluea jooksul," märkis Muru.
Rakendusüksuse ja ka toetuse saajate endi avastatud erineva sisuga rikkumisi on seni praktikas esinenud igal aastal mõnikümmend. Enamasti on tegemist eksliku kulude kajastamisega ja kui selle avastab toetuse saaja ise, saab ta teha vabatahtliku tagastuse. "Sellised tagasimaksed ja nõuded on seni üldjuhul ulatunud mõnest eurost mitme tuhande euroni. Tahtlikke rikkumisi ei ole meie rakendamise kogemuse käigus ette tulnud," lausus Muru.
