Äramineku trahvi idee ärritas arste

Arste ärritas haigekassa juhi Hannes Danilovi idee, et välisriiki tööle minnes peaksid nad õppekulud kinni maksma. Haridusministeerium lubas, et ei hakka sellist trahvipoliitikat arutamagi.

Danilovi arvates võiks arstide lahkumisel välisriiki tööle neilt siinsed õppekulud välja nõuda. “Miks mitte kehtestada tingimust, et kui noor meditsiinitöötaja lahkub viie aasta jooksul pärast kooli lõpetamist teise riiki tööle, katab ta oma õpetamiskulud ise või teeb seda välisriigi tööandja,” kirjutas ta teisipäevases Eesti Päevalehes.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ütles ajalehele, et sellised võtted peaks jääma minevikku. “Sellist sanktsiooni rakendati siis, kui Nõukogude Liidust inimesed emigreerusid. Siis võeti neilt haridusraha tagasi,” nentis Maimets.

Ministri sõnul peaks riik, haridusministeerium kaasa arvatud, tegema kõik, et noortel oleks sellised töötingimused, et nad ei peaks minema mujalt tööd otsima.

“Selleks, et korvata meesõpetajate puudust koolides, tuleks keelata meestel, kes on õpetajaks õppinud, teistel elualadel töötamine,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa. “See oleks vastavuses Danilovi artikli mõtte ja sisuga,” lisas ta.

Arstide liidu eestseisuse liikme, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Indrek Oro sõnul ei üritatagi niisuguse probleemiasetuse juures tegelike põhjustega võidelda.

“Ei pea otsima võimalusi, kuidas tekitada arstidele majanduslikke barjääre, vaid on päramine aeg aru saada, et neile tuleb siin töötamiseks tingimused luua,” ütles ta.

Hiljuti tutvustatud PRAXIS-e uuringust selgus, et kindla otsuse välismaale tööle minna on teinud viis protsenti tervishoiutöötajatest ehk ligi 700-800 inimest. Oro hinnangul ei kajasta see number probleemi tõsidust.