Apteekide Ühendus: ministeerium soovitab müüa apteeke, mida ei saa müüa

 (6)
Apteekide Ühendus: ministeerium soovitab müüa apteeke, mida ei saa müüa
Foto: Madis Veltman

Eesti Apteekide Ühendus lükkab ümber sotsiaalministeeriumi asekantsleri väited nagu saaks regulatsioonilõksu sattunud ja praeguse seisuga sulgemisele minevaid haruapteeke edasi müüa.

EAÜ-sse kuuluvad apteegid sulgesid Eestis eile 55 haruapteeki, et seda näidata, milleni viib seadusandja praagist tulenev võimatus apteeke edasi pidada.

“Paraku andis sotsiaalministeeriumi asekantsler Jesse avalikkusele selgelt eksitavaid kommentaare, väites, et sulgemisele määratud haruapteegid tuleks lihtsalt enne uutele omanikele edasi müüa,” ütles EAÜ juht Timo Danilov. “Asekantsler teab väga hästi, et haruapteegid tegutsevad põhiapteegi tegevusloa raames ning nad pole iseseisvad juriidilised isikud.

Lühidalt - tänastel apteegipidajatel pole võimalik müüa haruapteeke, mis pole iseseisevad ettevõtted ja millel puudub eraldiseisev tegevusluba.”

Lisaks on Jesse oma eilses kommentaaris varasemat retoorikat täielikult muutnud - senistes sõnavõttudes on ta korduvalt väitnud, et haruapteekide võimalik kadumine ravimite kättesaadavust ei halvenda, tuues põhjuseks, et tänastest haruapteekidest on üle kogu Eesti kahe kilomeetri raadiuses olemas ka üldapteek.

“Aus oleks kui Jesse põhjendaks oma varasemaid seisukohti, mitte ei eksitaks avalikkust haruapteekide võimalikust müügist proviisoritele, mille tegelik tärmin on 1. aprill 2020, mitte juuni 2019,” lisas EAÜ juht.

Euroapteegi juhi Inna Metsa sõnul on EAÜ teinud väga mõistliku ettepaneku lubada haruapteekidel tegutseda kuni 2020. aasta omandireformini.

“Sel puhul ei tekita me kunstlikult vaakumit, kus patsiendid jäävad vahepeal apteegiteenusest ilma. Meil on täna toimiv apteegivõrgustik ja patsiendi seisukohalt on mõistlik seda võrgustikku 2020. aastani kenasti hoida,” lisas Mets.

Benu apteegi tegevjuhi Kaidi Kelti sõnul külastab ainuüksi sulgemisohus Benu haruapteeke üle 30 000 inimese igal kuul.

“Jääb arusaamatuks, millist väärtust loob apteegikülastajatele riigi nõue hakata otsima mõnda teist apteeki kusagilt mujalt. Meil on apteegid, kes soovivad teenust pakkuda, ning patsiendid, kes seda hindavad. See on ka põhjus, miks rahulolu apteegiteenusega on Eestis üle 95%.”

Apotheka apteegi tegevjuhi Kadri Ulla sõnul näitasid eilsete teleuudiste tänavaküsitlused, et apteegikülastajad hindavad harjumuspärast ja lähedal asuvat nö koduapteeki.

“Praakseaduse kangekaelne jõustamine riivab nii patsientide kui ka apteegipidajate huve. Millegipärast kumab aga otsustajate väljaütlemisest läbi suhtumine, et ettevõtjatele liiga tegemine on justkui tänuväärne asi. Paraku kannatavad selle tulemusel ka tavalised apteegikülastajad,” lisas Ulla.

Apteekide ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul on riik punnseisus survestaja, mis haruapteeke praakseadusega sulgedes toob apteekide omandireformi sisuliselt 2020. aastast juba 2019. aastasse.

Haruapteekide sulgemine tekitab kõige kriitilisema olukorra Ida-Virumaal, kus suletakse kokku 17 apteeki.

Peaaegu pooled apteegid suletakse Kohtla-Järvel ja Narvas, aga teisteski linnades, näiteks Raplas, Põlvas ja Maardus.