Anvelt: rändekriisi lahendamine jääb ka Eesti eesistumise ajal lauale
Eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel oli kõige olulisema teemana laual taas rändeküsimus, eeskätt varjupaigasüsteemi reformimine.
“Praegune eesistuja Malta soovis eilse aruteluga liikuda edasi varjupaigasüsteemi reformi ühe tundlikuima teemaga – põhimõtetega, kuidas rahvusvahelise kaitse taotlejaid ümber jaotatakse. Kuigi arutelu oli elav, on eilse järel selge, et töö jätkub tõenäoliselt ka Eesti eesistumise ajal,“ sõnas siseminister Andres Anvelt.
Esiteks tõstatas Malta küsimuse, mida teha inimestega, kes tulevad turvalistest päritoluriikidest ja paluvad varjupaika näiteks Kreekas või Itaalias. Kas peaksime nad kohe teistesse liikmesriikidesse ümber paigutama, et leevendada rändesurve all olevate riikide koormust, või pingutama selle nimel, et kaitse taotlejad eitava vastuse korral tagasi koju saata.
Lisaks arutati, kuidas saavad olemasolevad Euroopa Liidu asutused, nagu näiteks piirivalveagentuur Frontex ja varjupaigaagentuur EASO, kaitset mittevajavate inimeste tagasisaatmisele kaasa aidata.
“Eesti on seda meelt, et ümber tuleks paigutada vaid need inimesed, kes kaitset tõesti vajavad. Samas peame arvestama, et see pole alati võimalik. Tulevase eesistujana tajume selgelt oma rolli selles keerulises küsimuses," selgitas Anvelt.
"Kaalul on Euroopa põhiväärtused – vaba liikumine Schengenis ning liikmesriikide ühtsus ja majanduslik koostöö. Väärtused, mis on ühtlasi meie julgeoleku garantiiks. Tegeleme küll kriisis olevate riikide aitamisega, kuid vajame lahendusi ka rändekriisi põhjustele. Siin on oluline roll rände lähteriikide motiveerimisel oma kohustusi täitma. Olgu selleks siis toetused kaitset mittevajavate inimeste tagasivõtmise eest või vajadusel näiteks viisasanktsioonid. Tõhus tagasisaatmispoliitika on võti rändekriisi seljatamiseks, teised sammud leevendavad olukorda vaid ajutiselt. Need on teemad, mis saavad Eesti eesistumise ühtedeks võtmeküsimusteks," võttis siseminister päeva kokku.
