Riigikogu enamus andis oma panuse Eesti demokraatia järjepidevusse ning arengusse. Astusime selle sammu, et demokraatia tugevneks, et noored saaksid ka ise oma kodukandi käekäigu üle otsustada. Valimisea langetamine ei võta kelleltki midagi ära ega kahjusta kedagi, see on märk kaasavast ja avatud ühiskonnast,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Anvelti kinnitusel on põhikooli lõpetanud noored piisavalt küpsed, et teha valimistel iseseisev ja teadlik valik. „Koduvallas või kodulinnas hääle andmine aitab noori oma kodukohaga paremini siduda ja suurendab võimalust, et nad pöörduvad pärast õpinguid sinna tagasi,“ rääkis Anvelt.

Antud otsus mõjutab kõiki Eesti noori ühtemoodi, kuna kohalikel valimistel saavad noored hääletada sõltumata oma kodakondsusest. Seega on tal ka ühiskonda lõimiv toime, lisas ta.

„Eesti on üks esimesi riike, kuid mitte esimene riik, kes annab noortele õiguse riigi ja kohaliku elu asjades kaasa rääkida. Seda on näiteks teinud Austria. Alla 18-aastased said võtta osa Šotimaa iseseisvusreferendumist,“ ütles Anvelt. Ka tuletas ta meelde, et 25 aastat tagasi, aastal 1990 valisid 16-aastased Eesti Kongressi.

Anvelti sõnul aitab valimisea langetamine tasakaalustada ka valijate vanusegruppe ning noorte ja eakate inimeste huvisid. „Olen veendunud, et see mõjutab ka erakondade valikuid oma poliitika kujundamisel,“ sõnas sotsiaaldemokraatide saadikurühma juhtiv Anvelt.

Esimest korda saavad 16-ja 17-aastased noored oma hääletamisõigust kasutada 2017. aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel.