"Kohtumenetlus on pidevas arengus ning oodatud on kindlasti ka asjatundlik kriitika, mis on suunatud menetluse tõhususe tõstmiseks. Maadevahetuse kohtulahendi valguses on laiemat arutelu leidnud kohtumenetluse eesmärgipärasus," kommenteeris Anvelt.

Anvelt on veendunud, et asjaga tegelenud kohtunikud suhtusid kohtuasja kõige rangema tõsidusega ning tegid otsuse läbikaalutletult ning erapooletult. "Kahtlust ei saa siinkohal kindlasti olla kohtunike objektiivsuses. Kohus on sõltumatu ja õigusemõistmisel lähtub kohus demokraatlike protsesside kaudu jõustatud õigusaktidest. Usun, et võimude lahususe printsiibist lähtudes ei peaks ei valitsus ega ka seadusandja riigikohtu sisuliste lahenduste osas suhtuma liialt kriitiliselt. Tuleb võtta mõtlemisaega ning suhtuda otsustesse kokkuvõttes siiski lugupidamisega," manitses Anvelt.

Ta tõdes, et iga süütegu peab saama reaktsiooni ja eeskätt peab sellele reageerima riik läbi oma organite, mistõttu ei erista Eesti õigussüsteem kohtu ees ministrit karjapoisist – kohtu ees on kõik võrdsed.