"Arvan, et president Ilvese sõnum oli rohkem NATO-le. Meie asukoht on komplitseeritud - ida pool on põhiline ohuallikas, põhjas ja läänes meri. Tema sõnum oli NATO-le - vajame NATO vägesid siin praeguses olukorras, mitte sellises väikeses mastaabis nagu on praegu Ameerika kompanii näol. See on ainult NATO lipu näitamine Venemaale," kõneles Laaneots, kelle sõnul on vaja oluliselt suuremat kontingenti.

Laaneotsa sõnul nelja tunniga Venemaa Eestit ei valluta ja seda president Ilves tema sõnul ka ei mõelnud. "Isegi Venemaa jaoks ei ole see võimalik," vahendavad ERR uudised erusõjaväelase sõnu.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas usutluses ajalehele The Sunday Telegraph, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonil (NATO) on aeg Venemaale vastus anda ja paigutada Balti riikidesse alalised väeüksused.

Ilvese meelest peaks NATO viimaks mõistma, et julgeolekuolukord on võrreldes 1997. aastaga muutunud, ja paigutama vähemalt kasvõi ühe brigaadi Baltikumi. "150 sõdurit ei ole palju, seega arvame, et edasine suurem vägede paigutamine on ainumõistlik," hindas president.

NATO sügisel toimunud Walesi tippkohtumisel lepiti kokku 5000-mehelise kiirreageerimisüksuse loomises, mis peaks vajaduse korral Balti riikidele appi tulema. Kuid Ilves ei ole selles plaanis kindel.

"Kui kiirelt see [üksus] siia jõuaks? Nädala? Viie päevaga?" ütles ta. "Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi."