Ants Laaneots: Kui Kremlile midagi hullumeelset pähe ei tule, siis Vene lennuväe õppused Ukrainale sõjalist ohtu ei kujuta
Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots ütles Delfile antud intervjuus, et pidevate õppustega demonstreerib Venemaa Läänele oma jõudu.
Täna algasid Venemaa Lääne- ja Kesksõjaväeringkondades õhujõudude ja õhutõrje õppused. Õppustel osaleb üle saja lennuvahendi mille hulgas on näiteks hävitajad Su-27 ja MiG-31, pommitajad Su-34 ja Su-24 ning ründehelikopterid Mi-24 ja Mi-28N. Arvestades Ukraina armee edu terroristide tõrjumisel - kas venelastel võib õppusega mingi tagamõte olla?
Ukrainas on asi nii kaugel, et terroristid on hinge vaakumas. Vaevalt, et vene õhujõud sellesse lõppmängu enam sekkuvad. Moskva väidab, et need on plaanilised õppused, mille toimumine otsustati juba 2013. aastal. Meil Vene sõjaväe väljaõppekava ei ole, seega on raske kommenteerida.
Pigem on need õppused ikkagi heidutussignaal NATOle. Kõigis neljas Venemaa sõjaväeringkonnas on juba toimunud või toimumas laiamastaabilised sõjalised õppused. See on demonstratsioon Läänele, et me oleme tugevad ja teid ei karda. Aga ma ei usu, et praegusest õhuväe õppusest mingi sõda tuleb.
Ukraina armee eelis terroristide-separatistide ees olla just õhuväe toetus?
Ida-Ukraina terroristid on kaheks osaks löödud ning suuresti sissepiiratud. Ma arvan, et Ukraina armee antiterroristlik operatsioon liigub aeglaselt ja vaevaliselt finiši poole. Seda muidugi juhul, kui Kremlile midagi hullumeelset pähe ei tule.
Mis Vene lennuväe õppust puudutab, siis nad võivad tõepoolest kasutada piiratud ulatuses lennukeid piiritsoonis. Venelased väidavad, et ukrainlased tulistavad Vene territooriumi. Kuna lahingud käivad paljudes kohtades juba piirivööndis, siis pole ime, kui mõni mürsk üle piiri lendab. Vene suurtükivägi tulistab aga Ukraina territooriumi palju intensiivsemalt ja laiemalt. Teisalt võidakse ka separatistidele anda käsk tulistada Vene külasid, et anda Venemaale ettekääne tegutsemiseks.
Seega Ukraina armeel läheb praegu päris hästi?
Suhteliselt hästi, kuid ukrainlastel on vägedest puudu. Toome paralleeli - kui venelased 1999. aastal Tšetšeeniat „rahustama" läksid, oli nende väegrupis 92 000 sõdurit, 1650 soomusmasinat, 448 suurtükki. Kogu seda vägedemassi toetasid 200-300 lennukit. Täna sõdib Ukraina armee poolel umbes 35 000 meest, aga seda on nii suurel territooriumil võitlemiseks vähe.
Seda on ju vähem, kui oli aprillis Vene väeüksusi Ukraina piiri ääres?
Venemaa niiöelda Ukrainale suunatud väegrupis oli kokku umbes 80 000 meest. 35 000 meest oli vägede esimeses ešelonis Ukraina piirile toodud ning sellele lisandus strateegiline reserv ehk umbes 45 000 meest, kes olid kõrgendatud valmisolekus väljaliikumiseks ja asusid kaugemal, näiteks oma baasides või õppustel. Kuna nädalate ja kuude viisi ei saanud ühte üksust piiri ääres tegevusetuna hoida, siis roteeriti neid vastavalt vajadusele.
Kui uskuda Ukraina julgeolekuteenistust SBU-d, siis sõdib Ida-Ukrainas separatistide poolel kokku umbes 22 000 inimest. Neist ligi 10 000 on kohalikud venemeelsed separatistid, ülejäänud 12 000 on Venemaalt saadetud palgasõdurid ja ka GRU ning regulaarväe ohvitserid ja sõdurid, kes on „vabatahtlikuks" moondatud läbi ajutiselt reservi saatmise. Kõike seda tehakse vene kaitseministeeriumi ja GRU ehk Vene sõjaväeluure juhtimisel.
Täna tuli teade selle kohta, et Kaliningradi paigutatud Vene sõjatehnikat uurinud USA õhuväe signaalluure lennuk rikkus Vene hävitaja eest põgenedes Rootsi õhupiiri. Kuna Rootsi selleks luba ei andnud, tekkis sellest mõningane skandaal. Mis seal juhtuda võis?
Arvan, et oli tavaline, veidi demonstratiivne Vene hävitaja tegevus ehk USA lennuki identifitseerimine. Ilmselt venelased ülbitsesid õhus, lennates USA lennukile väga lähedale. Jõuvõtted ehk allatulistamise välistan, see oleks tähendanud ju sõda Venemaa ja USA vahel. Seetõttu on minu jaoks täiesti arusaamatu USA luurelennuki meeskonna tegevus, kes justkui põgenesid. Nad täitsid oma ülesannet ja neil polnud vaja Rootsi õhuruumi lennata. Oleks võinud rahumeeli jätkata oma ülesande täitmist. Ilmselt ütlesid lennukikapteni närvid üles. Võib-olla oli ka mingi muu põhjus, mida me ei tea.
Lendurid on tihti nagu poisikesed, kes püüavad taevas üksteisele näidata kui kõvad kutid nad on. Selleks kasutatakse igasuguseid psühholoogilisi võtteid. Näiteks tullakse võõrale lennukile väga lähedale või energiliselt manööverdatakse selle vahetus läheduses. Juuni alguses olid Balti mere kohal tuvastuslennul USA hävituslennukid, mis võtsid seal lendavad Vene hävitajad oma sihikule. Vene lendurid raporteerisid siis paaniliselt oma juhtimispunkti, et vastase raketid on nad sihikule võtnud. Eks see üks oma võimekuste näitamine ja psühholoogiline mäng ole. Külma sõja ajal oli see tavaline, kui Vene strateegilised pommitajad lendasid Põhja-Atlandi kohal ja Ameerika või Norra hävitajad neid identifitseerimas käisid.
