Ants Laaneots ajateenijate kodus ööbimisest: kriisiolukorras oleks selline kaitsevägi mõttetu

 (48)
Ants Laaneots
Ants LaaneotsFoto: Jaanus Lensment

Erukindral Ants Laaneots ütles Vikerraadio hommikuprogrammis, et kaitseväe plaan hakata ajateenijaid ööseks koju laskma on oluline oht julgeolekule.

Laaneots ütles Vikerhommikule, et kuna ajateenijate kodu võib teenistuskohast väga kaugel asuda, siis oleks kriisi korral lahingvalmiduse saavutamine väga aeganõudev.

Laaneotsa sõnul ei oleks idees absoluutselt probleemi, kui meie riik asuks näiteks Šveitsi või Hollandi asukohal. "Eesti on väike piiririik ebasõbraliku naabriga, mille juhtkond on 2007. aastal avalikustanud uue Vene doktriini, mille koihaselt on lähistrateegiliseks eesmärgiks taastada kontroll nõukogude ruumi üle," ütles Laaneots.

"Meie piiri taga, vähem kui saja kilomeetri kaugusel on suured Venemaa üksused - 76. dessantründedeviis üle 7000 mehega ja teine spetsnazi brigaad. Neist põhja pool, mitte väga kaugel Narvast on 25. motolaskurdeviis. Ei ole mingit kindlust selles, et ei tehta mingi õppuse sildi all üllatusrünnakut. Ja kui lääs jääb ootama ja me ise ka siin mingit valmidust ei taga, siis võetakse Balti riigid ära ja siis hakatakse Läänega kauplema," rõhutas Laaneots probleemi olulisust.

Erukindral tõi veel välja, et säärane plaan vähendab kindlasti ka meeskonnatunnet, kuid kõige suurem probleem on ikkagi lahingvalmiduse langemine. "Ei ole võimalik ju ajateenijaid üksuse põhiselt ühe-kahe tunni jooksul kokku saada. See protsess võib ka rahuaegsete üksuste puhul tundide, kui mitte päevade peale venida," rääkis Laaneots.

Seotud lood:

"Kui tekib kriisieskalatsioon või midagi hullemat, siis selline kaitsevägi on mõttetu, sest alalise valmisolekuga üksusi on vaid mõned üksikud pataljonid. Et kokku saada sõjakoosseisud ajateenijatest ja mobiliseerida reservüksus, võtab 1-2 päeva aega. Kui midagi koheselt vastu panna pole, siis andke andeks - 1-2 tundi ja meid ei ole," rääkis ta.

Laaneots toob plaani puhul välja ka positiivse poole, millest ise omal ajal sõjakoolis õppides puudust tundis. "Meestel on vaba käik, nad ei tunne end ahistatuna. See on loomulik ja arusaadav," rääkis Laaneots.

Ta ütles, et samasugust varianti prooviti ka Norras ja Soomes. Esialgu tekitanud see ajateenijatele suurt vaimustust, kuid hiljem saadi aru, et igapäevane koju sõitmine tekitab palju kulutusi ning nüüdseks ikkagi paljud seda võimalust ei kasutagi.

"Kõige tähtsam mõjur oli see, et ajateenijad tunnetasid ära oma vabaduse, aga samal ajal tuleb ju kogu aeg taskust sõitsmise peale raha maksta," rääkis Laaneots.