Peaministri viimase aja otsustusvõimetus võib tuleneda sellest, et tal puudub julgus ja tahe öelda asju otsesõnu välja, pakkus sotsioloog Andrus Saar Postimehele.

„Ansip võibki olla isikuomadustelt leebe ja tolerantne juht, kes ajas Tartu linnapeana reeglina positiivset asja ja meeldis väga paljudele,” oletas Saar. „Praeguses olukorras tuleb aga paratamatult tegeleda palju negatiivsete asjadega.”

Võimupartneritega heades suhetes olemise kahvli otsas on olnud kõik valitsused, nentis E-Riigi Akadeemia juht Ivar Tallo. „Mart Laari pumppüssi skandaali ajal said kõik aru, et see pole ilus, aga koalitsioonipartnerid ei julgenud midagi öelda,” meenutas ta. „Või kui rahandusminister Siim Kallas oli kohtu all kümne miljoni dollari pärast. Nii ei tehta, kuid ometi olid kõik vait.”

Isamaaliitlane Andres Herkel süüdistas nädal tagasi Ansipit otsustusvõimetuses. „Mulle paistab, et teil lihtsalt ei ole otsustusjulgust, mis oli teie eelkäijal Tiit Vähil kümme aastat tagasi, kes vabastas Edgar Savisaare valitsusest,” meenutas ta lindiskandaali.

Ansip kordas Postimehele, et on oma põhimõttelise hinnangu alati andnud — korruptiivne käitumine ei saa Eestis olla normiks. „Samas usun, et avalikkus ootab asjaolude erapooletut selgitamist, õigluse ja õiguse vahekordade tasakaalukat setitamist. Olen seisukohal, et lõplikke hinnanguid ei saa anda puusalt tulistades, troika või peaministri telefonikõne korras revolutsioonilise südametunnistuse järgi, nagu minult on nõutud.”