Ansip valmistub korraga nii majanduskatastroofiks kui Eesti majanduseduks

 (256)
Andrus Ansip
Foto: Ilmar Saabas

Kui küsimus on töötukassa makse suuruses, on peaminister Andrus Ansip tuleviku osas pessimistlikum kui Edgar Savisaar ning nõuab töötukassal tagavarade kogumist väga katastroofiliste stsenaariumite vastu. Ent kui küsimus on riigieelarve suuruses või Eesti üldises majandusolukorras, annab peaministrist optimistlikumat inimest otsida.

Peaministri lõhestunud isiksust on võinud näha juba mitu kuud. Kui töötukassat juhtiv töötukassa nõukogu soovis töötuskindlustuse maksu langetada 1,2 protsendipunkti võrra, mis oleks igale tööinimesele toonud keskmiselt kümneid eurosid kokkuhoidu, oli Ansip selle vastu. Täna hääletaski valitsus töötukassa ettepaneku maha ehk kõik tööinimesed maksavad tõenäoliselt ka järgmisel aastal oma palgast 2,8 protsenti töötuskindlustusmaksu.

Täna valitsuse pressikonverentsil selgitas Ansip seda järgnevalt. "Kui võtta kõige mustemaid stsenaariume, siis mõned räägivad 20, mõned 40 protsendilisest majanduslangusest, mis võib tabada tervet Euroopat. Mina muidugi seda ei usu. Aga paljudel puhkudel on nii, et ei usu, aga igaks juhuks tuleb valmistuda," teatas Ansip.

Ent mõistagi on meie peaminister ka parandamatu sinisilm, keda riigieelarvet koostades juhib optimismi moraalne kohus. Ilma optimismita oleks tõenäoliselt raske kirjutada järgmisse riigieelarvesse praegustest kehvadest majandusuudistest hoolimata pensionäridele 4,4 protsendi suurust pensionitõusu.

Seotud lood:

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis väidab küll, et ei saa samal ajal ennustada töötukassale hukatust ning samal ajal muule Eesti majandusele edu. Nimelt tehakse riigieelarve tulude ennustus ja töötukassa ettepanek järgmise aasta töötuskindlustusmakse kohta sama majandusprognoosi kasutades. Ning töötukassa ennustus on, et tööinimesi on vaja maksustada vaid kahe protsendiga ja raha jääb veel ülegi.

Kusagil on järelikult viga, leidis Kriis. Kas on riigieelarve liiga optimistlik või on valitsuse soov koguda töötukassale suuri reserve ebavajalik.

Mõistagi on ka inimesi, kelle arvates tahab valitsus koguda kõrgete töötuskindlustusmaksude näol tulu, mis kanditakse omakorda riigikassasse (ka selle jaoks on parasjagu seadusemuudatus riigikogus töös) ning kulutatakse rõõmsalt ära riigieelarve kulude rahastamiseks. Ansip mõistagi eitab seda ja räägib vaid vajadusest valmistuda tõsiseks majanduskriisiks.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil oli pessimisti rollis ka sotsiaalminister Hanno Pevkur. Tema ja Ansipi selgitust töötuskindlustuse maksemäära kohta saab alljärgnevast valitsuse videost ka vaadata.