Alustuseks proovis peaminister eilsel valitsuse pressikonverentsil kurvast tõest ümber saada soovitusega Päevalehte üldse mitte lugeda, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kui mina oleks midagi taolist teinud, näiteks tõenäosusteooria statistika eksami, siis minu igati rahumeelne õppejõud oleks mind auditooriumist välja visanud,” targutas Ansip.

Seejärel pälvis tema pahameele Päevalehes kasutatud majanduskoostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) erapooletu uuring, kus näidati eri riikide avalikus sektoris töötajate osakaalu kogutööhõivest. “Viidatakse OECD uuringule ja Eesti asukohale selles uuringus, samas see uuring üleüldse ei käsitlegi Eestit! See on sama situatsioon, kui lüüa porgand tordi sisse ja öelda, et ongi üks suur kondiitrisaadus nüüd!” sõnutses peaminister.

Paraku vist ei viitsinud peaminister artiklisse süüvida, sest Päevaleht tõi selgelt välja, et Eesti ja Läti näitajad pärinesid vastava riigi statistikaametist, mis täpselt sama osakaalu mõõtmiseks vajalikke andmeid koguvad. Ka jäi peaministril õnnetul kombel kahe silma vahele, et Eesti pole veel OECD liige, mispärast oleks pisut ennatlik oodata selle uuringutes Eesti näitaja olemasolu.

Päevaleht üritas seejärel Ansipilt pärida, miks võrdleb riigikantselei võrreldamatuid andmeid ja uhkustab Eesti ametnike vähese arvuga, kui see nii pole.

Kõigepealt süüdistas peaminister hoopis Päevalehte terminitega eksimises. “Kes Eestis need avalikud teenistujad on? Need on need, kes on [tööl] avaliku teenistuse seaduse alusel. Minu meelest on see Eesti Päevalehel segamini nagu Kört-Pärtli särk,” puges Ansip definitsioonide rägastiku taha.

Seejärel tunnistas ta justkui teatud loogikat eilses Päevalehe artiklis tõstatatud küsimustes, mööndes, et eri riikides käsitletakse näiteks õpetajaametit täiesti erinevalt. Samal ajal ta sisuliselt ikkagi keeldus tunnistamast Päevalehe poolt faktiliselt tõestatud riigikantselei-poolset vassimist ametnike arvuga. “Riigikantselei põhineb oma informatsioonis konkreetsel uuringul. See on terviklik uuring, kuhu Eesti on sisse haaratud,” väitis ta jonnakalt.

Paraku ei suuda peaministri seletus Päevalehe tõstatatud küsimustest kuidagi mööda hiilida. Peaministri viidatud uuringus olid tõesti toodud kõigi riikide enda esitatud andmed nende ametnike hulga kohta. Kuid Ansip vaikis fakti, et riigikantselei poolt levitatud ametnike hulga võrdlust tuhande elaniku kohta polnud dokumendis olemas ning vigase skaala lõid kokku Stenbocki maja kõrgesti haritud ja tasustatud ametnikud.