Ansipi ja Filloni tänasel kohtumisel olid kõneks Prantsusmaa eesistumise ajal peamisteks otsustusteemadeks kujunevad valdkonnad. Keskne teema oli Euroopa Liidu energiapoliitika ning tõdeti, et kahe riigi vaated neis küsimustes on sarnased, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Ansipi sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärke, kuid otsused seoses antud teemaga on Eesti jaoks tihedalt seotud energiajulgeolekuga. „Eesti toetab ambitsioonikaid eesmärke keskkonnanõuete täitmisel,“ sõnas Ansip.

Tema sõnul vajab siiski tõsist arutelu seoses keskkonnanõuete täitmisega piirangute seadmise vajadus elektriimpordile kolmandatest riikidest „Liidu ühiste eesmärkide täitmine ei saa tulla ühe riigi energiatööstuse kahjustamise hinnaga,“ lisas Ansip, kelle sõnul on valikutel oluline mõju meie energiatööstuse konkurentsivõimele.

Ansipi sõnul tuleb Eestil allikaid energia tootmisel mitmekesistada, üheks alternatiiviks on seejuures tuumaenergeetika. „Eesti eesmärgiks on saavutada tuumaenergia osakaal 25-30 protsenti kogu energiavajadusest,“ sõnas ta. Samuti peavad Ansipi sõnul julgeoleku tagamiseks olema paremad ühendused Balti riikide ja teiste liikmesriikide vahel, et toimida saaks ühine energia siseturg.

Peaminister selgitas, et CO2 kvootide kehtestamine on üheks lahenduseks keskkonnanõuete täitmisel Euroopa Liidus. Teisalt on Eesti täna veel liiga sõltuv põlevkivienergeetikast ning põlevkivi jääb veel mõneks ajaks meie iseseisvuse tagatiseks elektritootmises. Euroopa Liidu nõuded keskkonnale mõjutavad põlevkivienergeetika konkurentsivõimet kui liit võimaldab seejuures odava ja keskkonnanõuetele mittevastavalt toodetud elektri importi kolmandatest riikidest.

Sarnaseid seisukoht kinnitas ka peaminister Fillon. „Euroopa Liit peab tegema täpsed plaanid energiaallikate mitmekesistamiseks ning liikmesriikide vahel ühenduste loomiseks,“ sõnas ta. Tema sõnul käib liidus tõsine diskussioon ka selle üle, et energiaalane konkurents tuleks tagada tootmise ja jaotuse eraldamisega. Peaministrite sõnul arutelud nendel teemadel kindlasti jätkuvad ning väljendasid veendumust, et Euroopa Liit suudab kujundada ühise seisukoha 2009.aastaks.

Kohtumisel räägiti ka Lissaboni lepingust. „Loodame väga, et Prantsusmaa eesistumise lõpuks on lahendatud kõik Lissaboni lepingu ratifitseerimisega ja rakendamisega seotud küsimused ning leping võib 1. jaanuaril 2009 jõustuda,“ sõnas Ansip.

Peaminister Ansip soovis Prantsusmaale edu eesistumise ajaks ning tõdes, et nii Eesti kui ka Prantsusmaa soovivad tugevat ja tegusat liitu. „Prantsusmaa eesistumise õnnestumine on Euroopa Liidu õnnestumine, see on meie ühine õnnestumine,“ sõnas Ansip.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu eesistuja järgmisel poolaastal.