„Läti valitsus on suutnud läbi viia mitmeid struktuurseid reforme ning selle eest tuleb teid tunnustada,“ ütles Eesti valitsusjuht kohtumisel Läti välisministriga. Läti eelmise aasta suuremad struktuursed reformid olid tervishoius ja hariduses. Samuti avalikus sektoris, kus vähendati nii riigiametite kui ka ametnike arvu. Ansipi sõnul on Lätist saanud hea näide teistele Euroopa Liidu riikidele, kuidas hoida kokku avaliku sektori kulutusi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kohtumisel tõdeti, et nii Eesti kui ka Läti majanduse olukord on paranemas. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt mullu neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti, mis on Eurostati avaldatud andmetel suurim kasv Euroopa Liidus. Läti SKP langes neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 3,2 protsenti. Aastases võrdluses vähenes neljandas kvartalis Läti sisemajanduse kogutoodang 17,9 protsenti ja Eestis 9,4 protsenti.

Ka krediidireitingud annavad märku mõlema riigi majandusolukorra leevenemisest. Reitinguagentuur Standar&Poor`s tõstis veebruaris nii Eesti kui ka Läti pikaajalise väljavaate negatiivselt stabiilsele. Nii Ansipi kui ka Riekstiņši hinnangul on olnud kahe riigi koostöö majanduskriisi ajal väga hea. Samuti olid mõlemad kindlad, et Eesti liitumine euroalaga toetab kogu regiooni majandust.