“Oleme samm haaval liikumas kriisist väljumise faasist uue tõusu esimesse etappi,“ ütles valitsusjuht riigikogu ees oma poliitilises avalduses. „Hoides oma majanduskeskkonna viljakana, suudame liikuda kriisist uue majanduskasvuni. Sellest sõltuvad uued töökohad, pensionite tõstmine, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus. Riigi toimiv ja edukas majandus on kõigi nende positiivsete muutuste hädavajalikuks eelduseks,“ ütles Ansip.

Kuigi Euroopa Komisjon on ennustanud Eestile 2011. aastaks Euroopa Liidu suurimat majanduskasvu, ei ole peaministri hinnangul kriis veel läbi. „Muu maailm võib meile küll ennustada helget tulevikku, kuid teoks saame seda teha ainult meie,“ ütles Ansip.

„Viimase kaheksakümne aasta rängima majanduskriisi mõjusid tunneb maailm paraku veel aastaid. Eksportturgude ja siinsete ettevõtjate enesekindluse taastumine annab siiski lootust kevadele majanduses,“ ütles valitsusjuht, kelle sõnul on Eestil targalt majandades paljud eelised teiste ees. „Me ei pea tagasi maksma hiiglaslikku riigilaenu, vaid saame selle raha suunata uude majanduskasvu,“ ütles peaminister, kelle sõnul on Eesti majandust peetud Euroopa Liidus üheks jätkusuutlikumaks.

Valitsusjuht rõhutas, et eesmärk on saavutada hiljemalt aastaks 2013 taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. „Kuigi meil on veel praegu kümme protsenti sisemajanduse koguproduktist reservides, tuleb võimalike kriisidega toime tulemiseks reserve uuesti kasvatama hakata. See on tänase kriisi õppetund,“ ütles peaminister.

2011. aasta valitsussektori defitsiit on 1,6 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust, mis on Euroopa Liidus üks madalamaid. Peaministri sõnul tuleb Eestil iseenesestmõistetavalt jätkata tavaks saanud konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis on meie riiki majanduslanguse tingimustes oluliselt aidanud. „Usun, et Eesti on kriisist väljudes tugevam, targem ja ühtsem,“ ütles valitsusjuht.