Ansip soovib Euroopalt Gruusiale tugevat toetust

Peaminister Andrus Ansip ütles täna Brüsselis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et praegusel raskel ajal vajab Gruusia Euroopa Liidult väga suurt poliitilist ja majanduslikku toetust.

„Me peaksime saatma selge poliitilise sõnumi meie solidaarsusest Gruusiaga ning ütlema, et me pooldame Gruusiaga lähedasemaid sidemeid,“ ütles Ansip Euroopa Liidu tippkohtumisel, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Me peame Venemaalt nõudma kuuepunktilise rahuplaani täitmist. Meil on küll relvarahu, kuid Venemaa pole täitnud oma lubadusi. Vene väed tuleb tagasi tõmmata 7. augusti eelsetele positsioonidele ning likvideerida nõndanimetatud kontrollpunktid. Vene sõdurid, kes ilmselgelt pole rahuvalvajad, tuleb asendada rahvusvaheliste rahuvalvajatega.“

Moskva ühepoolne otsus tunnustada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust väärib Ansipi sõnul Euroopa Liidu hukkamõistu.

„Peame paluma oma välisministreid, et nad mõtleksid, kuidas täita meie mittetunnustamispoliitika konkreetse sisuga,“ ütles Ansip.

Peaminister kutsus oma Euroopa kolleege üles astuma Gruusia aitamiseks kiireid samme. Vastavasisulised ettepanekud saatis Ansip eelmisel nädalal ka Euroopa Liidu eesistujale.

„Esiteks peaksime me koheselt suurendama Gruusiale antavat humanitaar- ja finantsabi. See abi peab jõudma kõikidesse Gruusia piirkondadesse. Teiseks tuleks meil käivitada Gruusiaga läbirääkimised viisalihtsustuslepingu üle. Kolmandaks peaksime me ilmutama valmisolekut rääkida läbi süvendatud vabakaubanduslepingu sõlmimises Gruusiaga. Neljandaks peaksime me Gruusia aitamiseks organiseerima doonorkonverentsi. Meie lõppeesmärk peaks olema aidata sellise Gruusia ülesehitamisel, mis oleks kaks korda edukam ja rikkam kui enne konflikti.“

Kõneldes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, ütles peaminister Andrus Ansip, et pooldab poliitiliste kontaktide jätkamist Venemaaga. Kuid ta rõhutas, et suhted ei saa jätkuda samal moel kui senini.

„Venemaa ei ole käitunud vastavuses Euroopa väärtustega. See on põhjus, miks me toetame mõtet külmutada hetkel käimasolevad dialoogid Venemaaga, seal hulgas läbirääkimised uue raamlepingu üle, viisadialoog ning viisalihtsustusleping.“

Ansip avaldas ka toetust eesistuja ettepanekule vaadata läbi Vene-Euroopa Liidu suhete kogu spekter.

„See töö tuleb ära teha nii kiiresti kui võimalik,“ rõhutas Ansip.

Oma sõnavõtu lõpetuseks kutsus peaminister Andrus Ansip üles suurendama Euroopa Liidu kohalolekut regioonis, kaasa arvatud Ukrainas, tugevdama uut naabruspoliitikat ning arendama edasi Rootsi ja Poola idapartnerluse ideed.

Täna aset leidnud erakorralisel Euroopa Ülemkogul oli päevakorras kaks teemavaldkonda — olukord Gruusias ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhted seoses Gruusia-Vene konfliktiga.