„Energia hinnad jäävad tõusma ka siis, kui need oleks täielikult maksuvabad,“ sõnas Ansip. Ansip viitas, et toidule ja transpordile kulub keskmisel perel elektrist kordades rohkem.

Ansipi sõnul peab valitsus õigeks suunda vajaduspõhistele toetustel, mitte ebaefektiivsetel maksusoodustustel. Valitsusjuhi sõnul toetatakse abivajajaid otse ja teiste puhul ei ole mõtet stimuleerida ebaefektiivset energiakasutust maksusoodustustega.

„Meie saame elektriaktsiisist 33 miljonit eurot, sellega saame me aidata neid, kes vajavad tõepoolest riigi abi,“ sõnas Ansip. Kui suur võiks olla summa, mis tuleneb elektri hinna tõusust läbi käibemaksu, ei osanud ta hetkel öelda.

Ansip rõhutas, et suurenenud nõudlus ja piiratud ressursid teevad energia hinna tõusu paratamatuks kogu maailmas.

Lahkudes kustuta tuli!

Igapäevased harjumused on peaministri sõnul elektri hinnale suurema mõjuga kui elektrituru avanemisega seotud elektrihinna tõus. „Elanike kulutused elektrienergiale vähenevad oluliselt, kui seda vähem tarbida,“ sõnas ta. Ta lisas, et tuleb jälgida oma tarbimisharjumusi, uue kodumasina soetamisel uurida selle energiaklassi ja lahkudes kustutada tuli.

„Vaadates elektrienergia kasutamist elaniku kohta näeme, et oleme Euroopa Liidus nende riikide hulgas, kes kõige enam kasutab SKT loomiseks elektrienergiat,“ ilmestas Ansip oma ettekannet. „Kokkuhoiuvõimalusi on väga palju.“

Valitsusjuhi sõnul kulutatakse Eestis ikkagi veel ühe ruutmeetri pinna kütmiseks kaks korda rohkem, kui seda tehakse näiteks Soomes. „Nad kasutavad energiat ruumide soojendamiseks kaks korda efektiivsemalt,“ märkis Ansip.

Aastakümnete jooksul tegemata investeeringute katteks on vaja Eestil praegu investeerida ja seepärast sisaldab elektrihind ka võrgutasusid. Ansip viitas, et sarnases olukorras oli ka Ida-Saksamaa.

Valitsusjuht lisas, et Eesti elektriga varustatus ja tarnekindlus on viimaste aastatega oluliselt paranenud, sest on investeeritud ja ka praegu käib Estlink2 kaabli ehitus, mis tarnekindluse jaoks on ülioluline.