Ansip: Siim Kallast üritatakse šantažeerida poliitilistel eesmärkidel

 (174)
Lisatud video!
Andrus Ansip lahkumas peaministri ametist
Andrus Ansip KadriorusFoto: Andres Putting

Täna presidendile oma lahkumisavalduse esitanud peaminister Andrus Ansip peab võimalikuks, et arvestades praegust poliitilist olukorda, üritab Eesti poliitikas tegev isik, kelle nime ta ei nimetanud ja keda ta pidas ebaausaks inimeseks, kompromiteerida ja šantažeerida Siim Kallast.

Selleks on tema sõnul näiteks ühe fragmendi avaldamine tänases Eesti Päevalehes Eesti Pangas Siim Kallase presidendiks oleku ajal kavandatud tehingust.

"Praegu mulle tundub, et keegi üritab mingeid fragmente ühest suurest kavast kasutada selleks, et kompromiteerida või suisa šantažeerida Siim Kallast poliitilistel eesmärkidel," ütles Ansip Kadriorus
lahkumisavalduse üleandmisele järgnenud pressikonverentsil.

Ansip arvas teadvat, kes on "see isik", kes Kallast šantažeerida üritab, kuid ei öelnud välja tema nime. Küll täpsustas Ansip, et "see isik" on Eesti poliitikas tegev. Ausaks inimeseks ta teda ei pidanud.

Ansipi sõnul on õigustatud küsimus ka see, kust on "see isik", kes on andnud materjalid päevalehel, need materjalid saanud. "See päris aus käitumine ei ole, kui võetakse fragment kavandatud tehingust ja esitatakse seda kompromiteerival viisil," lausus Ansip.

Ansip kinnitas, et usaldab Siim Kallast vaatamata nendele kompromiteerivatele materjalidele.

Peaminister rääkis, et luges tähelepanelikult tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklit ja rõhutas, et ammendavaid selgitusi saab anda ainult Siim Kallas.

Seotud lood:

"Ma olen olnud panganduses tegev ja mingisugune ettekujutus on mul toonastest aegadest olemas," kõneles Ansip. "Kui garantii andja oleks olnud mina, siis võite kindlad olla, et oleksin tegutsenud ainult lähtudes Eesti riigi ja rahva huvidest."

Ansip meenutas, et tol ajal oli Eesti pangandus suures likviidsuskriisis. Ta meenutas 1992. aasta lõppu, kui kolm panka läksid moratooriumi alla, 1994. aastal pankrotistus veel Sotsiaalpank ja Eesti panganduse korrastamine toimus veel aastaid.

"Probleem tol ajal oli väga suur. Kõigis kommertspankades kokku oli likviidsust umbes 10 miljoni krooni jagu," meenutas Ansip. "Täiendavalt oli vahendeid väga palju juurde vaja. Krediidiressurssi üritati hankida mitmetest maailma suurpankadest."

Ansipi sõnul on talle arusaamatu, kas nende kirjade näol, mis täna on Eesti Päevalehes avaldatud, on tegemist on garantiikirjadega või kavatsusega garantiikiri väljastada.

Pangas töötanud inimesena kinnitas ta, et ka selline garantiikiri eraldivõetuna ei ole kindlasti selgelt panga jaoks tekkinud kohustus. 

"Peab olema mingisugune tehing, millest kohustus tekib," selgitas Ansip. "Kas keegi on võtnud laenu ja garantii avaneb , kas keegi on tarninud kaupa, aga kauba eest pole makstud, garantii avaneb."

Ansipi sõnul ei mõistaks ükski kohus sellise kirja alusel pangalt raha välja. "Peavad olema nõuet põhistavad dokumendid, see üks paber ei ole kindlasti ammendav," ütles Ansip ja valdas lootust, et asjas saabub selgus üsna pea.

Ametist lahkuva peaministrina ütles Ansip, et tema arusaama kohaselt taotleti Eestile krediidiressurssi ja kui see oleks saadud ja raha oleks paigutatud Eesti Panga deposiiti, oleks see garantii ka välja antud ja siis oleks tekkinud Eesti Pangale ka kohustus.

Küsitlus #118543