Ansip Reutersile: inimeste kannatus seoses Kreekaga hakkab katkema
Euroala valijad muutuvad päästepakettidega võlgades riikide nagu Kreeka aitamise osas üha tõrksamaks, rääkis peaminister Andrus Ansip teisipäeval Reutersile, kes viitas, et Eesti on liidu üks väiksemaid ja vaesemaid riike.
Ansipi sõnul on valijate ja nende valitud esindajate vahel seoses Euroopa Liidu päästepakettide EFSFi ja ESMiga kasvamas lõhe. „Kõigis teistes EL-i liikmesriikides on samuti probleeme,“ rääkis Ansip ning vastas küsimusele, kas riikide kannatus seoses Kreekaga hakkab katkema, jaatavalt.
Enne peaministri intervjuud ütles eurotsooni ametnik Reutersile, et rahvusvahelised laenuandjad ja Kreeka arutavad programmi, millel Ateena teine, 130-miljardine päästepakett põhineb. „Väga raske on inimestele selgitada, miks valitsused ei suuda leida lisaraha õpetajate palkade tõstmiseks, küll aga Kreeka toetamiseks,“ kõneles Ansip.
Reuters kirjutas, et kardetakse ka, et liidu suuruselt neljanda majandusega riik, Hispaania, on samuti sunnitud abi otsima, kuna nõustus 100 miljardi euroga panku aitama.
„Inimesed ei ole enam valmis EFSFi ja ESMi mahtu kasvatama,“ lausus Ansip. Peaministri sõnul sümboliseerivad päästepaketid Euroopa solidaarsust, kuid pakuvad ka kaitset riikidele, kes soovivad oma kohustusi naaberriikide ees piirata. Siiski ei suuda üldsus Ansipi hinnangul mõista, miks on vaja EFSFi ja ESMi meeletus mahus raha investeerida. „Üldsus arvab, et me oleme lihtsalt vaesed Eesti inimesed, kes aitavad rikkaid Kreeka inimesi.“
Ansipi kinnitusel on samad probleemid Saksamaa poliitikutel. „Vaesed Bundestagi liikmed, nad hääletasid EFSFiga liitumise poolt, kuid enam kui 60 protsenti avaliku arvamuse küsitlustes osalenutest on tugevalt EFSFiga liitumise vastu,“ lisas Ansip.
Peaminister sõnas, et Eesti on kriisi rahustamisel jätkuvalt vastu euroliidu ühistele võlakirjadele. Kriisi eel olid laenud kõikides riikides odavad, rääkis Ansip ja lisas, et see oli suur viga. „Nii et nüüd, ma arvan, poleks mõistlik naasta olukorda, mis meid kriisini viis.“
