„Paljuga, mida ta kirjutas, olen ma nõus, mõnes osas ma oleks olnud tagasihoidlikum oma väljendustes ja mõnes kohas mul pole andmeid, et nendega nõus olla,“ vastas peaminister.

„Nüüd oleme me jõudnud selleni, et peaminister peab pressikonverentsil hakkama kas laikima või mitte laikima.“ Ansip ütles, et ta ei kavatse seda teha, kuid lisas, et „Krugmani säuts meeldis mulle rohkem,“ lausus Ansip pressikonverentsil Ilvese Twitteri-postituse kommentaariks.

Vastates ajakirjaniku küsimusele, kas valitsusjuht kavatseb Reinsalu avalduste pärast korrale kutsuda, ütles Ansip, et valimiskampaanias teise riigi poliitikute toetamine on delikaatne teema.

„Tunnistan, et ka mina olen oma sümpaatiat mõne teise riigi poliitiku suhtes väljendanud,“ kõneles Ansip. „Kui on küsitud, kas see pole teise riigi siseasjadesse sekkumine, olen ma vastanud, et seda poliitikut ma tunnen ja võin teda kiita, teised kandidaadid on kindlasti ka head, aga kuna ma neid ei tunne, siis ma neid kiita ei saa.“

Peaminister pidas võimalikuks, et kaitseminister Reinsalu on samas situatsioonis.

Valitsusjuht lisas aga, et Eesti riik toetab Gruusiat ja usaldab Gruusia rahva tehtud valikuid.

Ka Reinsalu kinnitas, et Eesti jätkab Gruusia aitamist NATO standartite omaksvõtmisel. Venemaa pole aga loobunud katsetest takistada Gruusia püüdlusi NATO suunal.

Kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas Wall Street Journalis hoiatava artikli Venemaa jätkuvalt agressiivsete kavatsuste suhtes Gruusias. Reinsalu kirjutas, et Venemaa president Vladimir Putin šokeeris läänt, tunnistades üles, et kiitis Gruusia ründamise heaks juba 2006. aastal ehk kaks aastat enne tegeliku sõja puhkemist. Peale sõda on Venemaa viinud Gruusia koosseisu kuuluvatesse Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse 10 000 sõjaväelast ja suurel hulgal sõjatehnikat.

Lisaks Venemaa murettekitavalt agressiivsele retoorikale proovib Putin Reinsalu sõnul Gruusiat destabiliseerida selle sisepoliitika abil.