Kevadel toimub Reformierakonna üldkogu, mis kinnitab tänaste plaanide kohaselt Euroopa Parlamendi valimisnimekirja ning Reformierakonna majandusaasta aruande. Erakonna esimehe ja juhatuse valimist päevakorras pole.

Küsimusele, kas Ansip võiks olla järgmisel aastal peaministri kohalt lahkumas, andis Ansip pigem eitava vastuse. "Reformierakonna esimees ja juhatus on valitud kaheks aastaks. Kevadise korralise üldkogu päevakorras erakonna esimehe ja juhatuse valimisi pole," teatas Ansip vastuseks.

Peaminister ei pea ilmtingimata olema oma erakonna esimees, aga Eestis levinud tava kohaselt on peaminister siiski alati juhtinud ka oma erakonda. Ansipi jäämine erakonna esimeheks viitab selgelt sellele, et ta ei kavatse ka peaministri kohalt lahkuda.

Suvel lubas Ansip, et tema uuesti Reformierakonna esimeheks ei kandideeri. Veel varem on ta teatanud, et ei moodusta enam uut valitsust, kui praegune koalitsioon IRLiga lõhki läheb.

Kui Ansip peab oma sõna, tähendab valitsuskriis tema jaoks peaministri ametist lahkumist. Valitsuse püsimise korral saab ta jääda nii Reformierakonna esimeheks kui peaministriks 2015. aasta kevadeni, kuni tal mõlemad mandaadid lõppevad ja nagu öeldud, on ta lubanud, et ei peaministriks ega Reformierakonna esimeheks tema uuesti enam ei kandideeri.