„Valitsus ei saa alati ühiskonna arvamust kuulata. 2007. aasta lõpus olin ma täiesti ebapopulaarne, sest inimesed rääkisid, et Eesti on kõige sügavamas kriisis pärast Suurt Depressiooni ja sellest ei saa aru ainult üks inimene – mina. Niinimetatud eksperdid tahtsid elavdada majandust meie reservide arvelt, aga tegelikult sel hetkel kriisi ei olnud. Meil oli kõige suurem eelarveülejääk, mille eksperdid tahtsid lihtsalt buumi ajal ära raisata,“ ütles Ansip Läti Delfi vahendusel.

„Poliitikud arvavad tihti, et rahva usaldust võib osta välja teenimata raha eest. Tegelikult on see võimatu. Ja ma olen tänulik selle eest, et Eesti elanikud suutsid mõista, milleks olid vajalikud eelarvekärped, maksude tõstmine ja struktuursed reformid,“ ütles peaminister.

Ansipi sõnul pole olukord Eestis ja Lätis nii väga erinev – probleemid on mõlemas riigis sarnased ja eelarvet konsolideeriti samadel põhimõtetel. Ainuke erinevus on see, et Eesti ühiskond, erinevalt Läti omast, osutus paindlikumaks. Selle tulemusena sisenes Eesti eurotsooni ja loodab kahe aasta jooksul taas ülejäägiga eelarvet.

„Teie valitsus on teinud väga head tööd. (...) Ökonoomne fiskaalpoliitika on Eestile oluline sõltumata eurole üleminekust. Sama iseloomustab ka olukorda Lätis. Meile kõigile on tähtis teha tööd konservatiivse fiskaalpoliitika nimel – kas euroga või ilma,“ ütles Ansip.