"Mõistlik oleks maksumaksjatelt kokkukogutud rahaga toetada eelkõige neid, kellel riigi abi hädasti vaja läheb," ütles peaminister.

Peaministri sõnul sai toimetulekutoetust 2011. aastal Eestis umbes 7500 lastega leibkonda, kus kasvas 13 000 last. Ansipi sõnul puudutaks välja pakutud täiendav vajaduspõhine lastetoetus umbes 50 000, aga võib-olla ka 65 000 last.

"Reformierakonna pakutud vajaduspõhiste lastetoetuste variant on maksumaksja raha kõige efektiivsema ja õiglasema kasutamise variant," selgitas peaminister.

Ansip lisas, et välja pakutud täiendava lapsetoetuse saamise kriteeriumiks on suhtelise vaesuse piir, so 60 protsenti mediaankeskmisest sissetulekust selles riigis. Igal aastal saab see olema üks kindel sissetuleku suurus. Kõigil inimestel, kes kvalifitseeruvad täiendavale lastetoetusele, on õigus seda toetust taotleda.

Vajaduspõhiselt makstakse lastetoetusi diferentseerituna ka nendes riikides, kus elatustase on märksa kõrgem kui Eestis. Euroopa Liidus makstakse lapsetoetusi vajaduspõhiselt kaheksas riigis, selgitas peaminister.