Ansip: lapsetoetus on mitmes Euroopa riigis meie omast väiksem
Ansipi sõnul on valitsuse eesmärk muuta sotsiaaltoetused vajaduspõhiseks. Ansip märkis, et mitmes Euroopa riigis kasutatud maksupoliitika, kus korjatakse kõigilt raha kokku ning jaotatakse see seejärel kõigi vahel võrdselt ära, ei ole jätkusuutlik.
Peaminister rääkis, et tema lõpetaks lapsetoetuste lausmaksmise ära, kuid kuna see ei ole populaarne, siis kinnitas peaminister, et üheltki lapselt toetust ära ei võeta. „Ma ei ole nõus ka nendega, kes Eestis makstavat 19,18-eurost lapsetoetust peavad häbiväärselt pisikeseks,” rõhutas ta.
Ansip märkis, et Eestist väiksemat lapsetoetust makstakse näiteks Bulgaarias 18 eurot, Tšehhis 19, Kreekas 8,22 (ja tõenäoliselt võetakse neilt seegi ära, arvas peaminister), Lätis 11,4, Leedus 15,2, Poola peredele, kelle sissetulek ei ületa 122 eurot kuus, on alla viieaastase toetus seitse eurot, Slovakkias pisut suurem kui meil – 21,99 eurot.
Lapsetoetuste puhul pakuti välja, et vaesusriskis elavate laste lastetoetust mitmekordistataks. See oleks Ansipi sõnul vajaduspõhine lastetoetus, mida makstaks umbes 20 protsendile lastest. „Nii ka teiste toetuste puhul pean õigeks, et maksumaksja raha jagatakse vaid nendele, kes seda hädasti vajavad.”
„Meie eesmärk on maksta puudust kannatavale lapsele 40 eurot kuus ja kolmandatest lastest rääkides, siis 115 eurot kuus. Isegi Soomega võrreldes ei ole seda kuidagi häbiväärselt vähe, sest Soomes on esimeste laste toetus 100 eurot kuus. Minu meelest on igati mõistlik üritada nappide maksumaksjavahenditega vähendada oluliselt vaesusriskis elavate laste arvu.”
Vajaduspõhist lapsetoetust makstaks Ansipi sõnul umbes 50 000 lapsele ning selleks oleks vaja 14 miljonit eurot.
